Nummõr' 252
Urbõkuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rahvaloendusõl pantas võro keele mõistmist hää meelega kirja
  • Uudissõ
     
  • Sulailmaga maka Alaveski eläjäpargi kahr pää koobast välän
  •  
  • Oravil tulõ küläpillimiihi päiv
  •  
  • Rõugõn omma klavõripäävä
  •  
  • Imäkeelepäävä koorikontsõrt Võrol
  •  
  • Võro-seto näütemängopäiv Puigal
  •  
  • Luulõ lugõmisõ võistlus Sännän
  • Elo
     
  • Är minku kalalõ, ku kodotüü om tegemäldä!
  •  
  • Roomiksannaga kuulsas
  • Märgotus
     
  • Talomehe, panõmi sälä kokko!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Aholämmi
     
     
    Är minku kalalõ, ku kodotüü om tegemäldä!
     
    Ruitlasõ Olavi
     
    «Koh ma viil võitma piässi ku mitte uma Vagula perve pääl!» kuulut’ «Vagula kala 2012» võidumiis Kiik Jaanus. Jah, piät tundma järve, ku kalla tahat saia, oll’ mullõ selge, ku päält pikkä kalapäivä hindä kalakõsõ häbendelen võistlusõ kõrraldaja Keldo Igori kaalu pääle tsopsati.
      
     
    Kalavõistlusõ start Vagula veeren: egä kalamiis nakkas rühkmä hindäteedä kõgõ parõmba kalakotussõ poolõ 
      
    Juba küläseldsi kõrraldõdu «Vagula kalalõ» oll’ kokko tulnu 80 võistlõjat, huulmada tuust, et Eesti riigi pääle oll’ samal pääväl viil viis säänest võikipüüdmist.

    Tan, ma pelgä, lugõ kõgõ rohkõb kõrraldajaonkli Keldo Igori kõva nimi (muusiän: «kelt» tähendäs võro keelen kuivõtõdut kalla). Kalapüüdmisvõistluisi kõrraldamisõga om tä köüdet päält 20 aasta. Kalale.ee kodolehe pääl Internetin omma arvamisõ timä kotsilõ lämmä ja väega hääskitvä.

        
     
     
    Kaska Jüri võidu-ahunast saanu kõrraligu uhhaa Pään müts kiräga «Vana tursk», juhatas Keldo Igor kalapüüdmise võistlust uma massina pagaasnikust 
        
    Keldo Igori vastavõtt oll’ tõtõst väega lämmi. Diktofoni näten kost’ tä õkvalt: «Kas sa kurat lindistät tan vai?» Tahtsõ kalamehele seletä, et elo om edesi lännü ja linti inämb ulli jutu päälevõtmisõs ei pruugita. A ku tä põrot’: «Kae, sa mul lindistät siin! Ku ma sullõ hindäle põra lindistämä nakka!», panni suu kinni ja jäti tehnoloogilidsõ harimiskõnnõ pidämäldä.

    Tuu tälle miildü, paksõ tsäivett ja saiakõisi, võlssõ suurõ suuga uma pia 1,5kilolidsõ ahuna kotsilõ, määndse tä Vagulast saanu ollõv – selge, et kilo jago panti mullõ ullilõ märgotamisõs otsa!

    Järve veeren loeti sõna pääle, kõnõldi võistlusõ säädüisist. Anti stardipauk ja võisõ järve piten juuskma naada. Mi pojaga pannimi hinnäst paarsada miitret kavvõmbal paika. Nii ku marmõss ala sai, oll’ kala otsan kah. Kai, et no läts’ külh niimuudu, et saimi soonõ pääle.

    Ma ei olõ elon üttegi hääd ilma nännü, a seo oll’ üts sitõmbit. Null kraati, päiv paistus ja tuul puhk. Tuu edimäne säreplõks jäigi pikäs aos viimätses. Trööste poiga, et soonõ pääl olõmi õks, a seokõrd trehväs’ niimuudu, et olõmi tühä soonõ pääl. Saa mis saa, a ikma ei nakka. Ei nakka, lubasi poiskõnõ.

    Kaimi kalamiihi hindä ümbre ja hää tunnõ oll’. Puhas valgõ lumi ijä pääl ja nigu musta kärbläsesita olõssi pääl. Õnnõ egä kärbläsesitt, ku lähembäle minnä, muutu kalamehes ja mugu püüdse, vehkse õngõga ja tahtsõ avvohinda. Ja noid avvohindu oll’ kõvastõ. Kõgõ väikumba kusõ (kusk – võro k. kiisk) iist es lubata siski midägi. Ma sai säändsit kõrrast kats tükkü ja lätsi pojast ette.

    Mul naas’ joba peräle joudma, et mi võistlus soonõ pääl käü joba mi katõ vaihõl. Et kiä võit, tuu kraam järgmädse kuu aigu, mõsk anomit. Poig vastas’ õkvalt mu kusõkiskmisõlõ juragu särega. Uma 40gramminõ elläi. Jälle! Olli jälki kaotusõsaisun.

    Miihi taktiga olli mitmõsugumadsõ. Inämbüs võti hinnäst veere lähküle ja kühveldivä särge.

    Suur keväjäne särg hinnäst viil es näüdä, a kribu näüdäs’ külh. Mõnõ pruuvsõva süvembä päält nii sikuti ku marmõssiga. Selge, et näil oll’ plaanin tuu suurõ ahuna avvohind karmanihe tsusada.

    Meil poiskõsõga sai lõpus viländ ja lätsimi kõgõ edimädsen järve viirde kaaldma. Poiskõsõl 114 g. Mul viie kalakõsõ pääle täpsele üts gramm rohkõmb.

    Trööste poiskõist, et tuu üts gramm tulõ aastidõ ja kogõmuisiga. Ku tõsõ kalamehe ja -naasõ lõpus kaalu mano joudsõ, läts’ tuu grammijutt hapnõs kätte. Kõgõpäält oll’ selge, et miihi arvõstusõn olõmi viimätsen otsan ja õkvalt pia oll’ selge, et ka naisi arvõstusõn.

    Vidimi hinnäst kah supilavva mano – egä inemisele otsa ette kirotõt ei olõ, kas tä om järve pääl uma supi vällä tiinnü vai mitte. Jutu supi iin ja ümbre olli sõbraligu. Oll’ kuulda hõikamist, et: «Kas õhku ka kaaluti vai?» «Sa, Parksepp, saat pasunahe, tühikargaja…» Jah, pääl om näil kõigil kõva tuulõ ja pääväga ärpargit koorik, a seest omma kõik lämmä ja nätske süämega.

    Kalla Vagulan om, vanaesä sudagurekord 4 kg om saad samast järvest. Kõgõ suurõmb võistlusõ käügin vällä tõmmat ahhun ja tõsõ kala õnnõ kinnüti tuud. Lihtsäle mi pojaga jätimi kodotüü tegemäldä ja järve ummamuudu näo kotsilõ as’a vällä uurmalda: nii põh’a kujo, järve süvvüisi ku ka kallo harinõmiisi kotsilõ.

    Ma olõ suurõmbist kalamiihi kokkotulõkist kavvõmbalõ hoitnu, a ku seltskund nii mõnnus om nigu «Vagula kalal», tulõ tuu asi ümbre hinnada ja tulõva aasta kah perse kohalõ vitä.




    Kõgõ rassõmba kalakotiga tulli järve päält:

    Mehe:

    1. Kiik Jaanus 2509g
    2. Potaptšuki Viktor 2015 g
    3. Heliste Kaido 1873g

    Naasõ:

    1. Rati Karmen 1067g
    2. Ua Juta 808g
    3. Puusepä Küllike 644g

    Kõgõ rassõmb ahhun – 372g (Kaska Jüri)


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin