| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Ega talv taivahe jää-i... ja palit kappi... | | |
| | | | | | Pildi Võromaa muusõumi kogost | | | | | | | |
Taivaesä pruum aig-aolt vigurit tetä ni jaga lummõ ja külmä nii, kuis juhtus ja kuis taht. Seo aasta tull’ jo õigõ talv viil päält talvõhar’apäivä, ku talvõ sälgruuds pidänü murrõt olõma.
Külm ilm, lumi, torm ja ilma uutmalda muutuminõ sundva ka rohkõmb rõividõ pääle mõtlõma.
Nii om ka 1930. aaastidõ lehti lukõn silmä jäänü, et pall’o kõnõldi vahtsõst moodust ja rõivist ja ega sis võrokõsõ taha-s tuust maaha jäiä.
Õks viil ja viil proomiti ummi vahtsit rõivit näüdädä.
Nii omma pildistäjä Mikkelsaarõ Friedrichi kaamõra ette trehvänü pall’o võrokõsõ ummi mooduliidsi rõividõga.
| | |
Täämbädsen luun saa nätä kolmõ toonast talvõrõiva-varianti ja et mitte kinkalõgi liiga tetä, sis omma rõivanäütäjis üts daam, kelmliganõ lats ja kats meesterahvast, kurapoolinõ viil mõtsamiis kah.
Välän oll’ ilm külm ja tuulinõ ja säändsit pildimassinit nigu parhilla es olõ. Üte pildi tegemine võisõ aigu võtta kooni viis minotit.
Sis om arvo saia, et pildistämise jaos tetti eräle talvinõ pildistämise tarõ, kon sis modelli hinnäst näütsi.
Pilte kaiõn jääs silmä, et kuiki pildi tetti tarõn, mõistõti vällä näüdädä talvõilma mõo. Vast toova neo pildi silmi ette müüdälännüid aigõ...
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja | | | | |
Kuu aigu tagasi küsse Uma Leht Räpinä muusõumi käest, kas näil om saata midägi huvitavat lehe rubriigi «Vana pilt kõnõlõs» jaos. Õkva tull’gi jutukõnõ piltega Võõpso sadama kotsilõ. Mõtlimi, et oodami taa jutuga tuu aoni, ku Võõpso satam ijäst vabas saa – pilt om jo tettü lämmäl aol. A egä kõrd olõ-i hää uuta, mõtli, ku sai teedä, et jutu kirotajat olõ-i inämb mi siän. Olku seo jutt seon lehen Räpinä kandist pall’o tiidnü ja mälehtänü muusõumioppaja Kivistiku Vaike mälestüses.
Harju Ülle, päätoimõndaja
| | | | |
| Võõpso nõsõminõ ja sadaminõ |
| | | | | | Pilt Räpina Kodoluu-ja Aiandusmuusõumi Kogost | | | | |
1842. aastal säeti sisse reisilaivaliiklus Tarto ja Pihkva vaihõl, vahepiätüisiga Praagal, Piirissaarõl ja Salosaarõl.
Saisma jäänü laiva pääle tuudi ja viidi sõitja ni kaup Võõpsost. Võõpso oll’ tähtsä käsitüü- ja kaubanduskeskus Võhandu jõõsuuh kolmõ kubõrmango – Peterburi, Pihkva ja Liivimaa piiri pääl. Matal vesi es lasõ laival Võõpsoh sadamahe sõita, tuuperäst jäi laiv Salosaarõ all saisma.
1923. aastal alostõdi Võhandu jõõsuu süvvämbäs tegemist ja järgmädsel aastal sai satam valmis.
Edimädse Imäjõõ-Peipsi-Lämmäjärve-Pihkva järve liini pääl sõitnu laiva nimi oll’ Juliane Klementine, päält tuud oll’ tä nimi Dorpat ja lõpus Kungla.
Võõpso nõsõminõ naas’ pääle laivaliini sissesäädmisega ja kõgõ parõmba päävä olli 19. ja 20. aastagasaa vaihtusõl. Aastalaadu, kon hulga rahvast käve, ja pall’o puutõ teivä Võõpso kuulsas mõlõmbal puul Peipsit.
Tagasilüük tull’ Edimädse maailmasõaga ja tuust es saiaki üle. Eesti Vabariigi ja Nõvvokogodõ Vinnemaa riigipiir võtt’ Võõpso võimaluisi veidembäs, nigu ka bussiliiklus Tartoga ja Tarto-Petseri raudtii valmissaaminõ. 1920. ja 1930. aastil sõidi Võõpso ja Tarto vaiht Kungla ni Võitja.
Kivistiku Vaike, Räpinä kodoluu- ja aiandusmuusõumi oppaja
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
