|
|
| | | Ruitlasõ Olavi, eläjide kaitsja |
| | Holkaustipäävä aolehti lehitsen löüdse teedüsse-nupukõsõ: Nõo jahiseldsi jahimiis' lasksõ maha tiinõ mõtstsia, kinkal oll' kõtun säidse põrsakõist.
Vastapiten säitsme kitsõtallõ luulõ olõ-i seol juhtumil õnnõlikku lõppu – katõssa koolnut tull' mano holokausti raamõn tapõtuilõ miljoneile juutõlõ, pall'odõlõ mustlaisilõ, poola intellektuaalõlõ...
Mõtstsia-immissit või jahti 1. rehekuu pääväst kooni 31. vahtsõaastakuu pääväni! Tuun mõttõn käve pauk õigõ kuupäävä seen.
A põrõhõlla uut miist 500- vai rohkõmbagi-krooninõ rahatrahv'. Tuu iist, et es jõvva immissele rasõdustesti tetä. Tiiäti külh: pallõt immissel purki kusta, võtat ja tsilgutat tsilgakõsõ kust testi sisse ja ku sinnä sääne andsak juun' tulõ, jätät tä ellu.
Mõtssia puhul om tõistõ ku juutõ vai mustlaisiga. Mõtstsiga ei nakka vasta, ei võta loosungit peiju, et naka ikma ja pallõma. Mõtssiga saa kuuli kerre, vaos küllüle, kaes veidü aigu arusaamalda silmiga ja sõs koolõs. Ja inemisel-tapjal olõ-i mukav...
Röögissi tä, nakassi vasta, annassi ta kasvai ütegi inimligu tundõ vällä, sõs naarassi inemine ja panõssi mõlõmbast torost, selle et hindäsugutsiidõ tapminõ om lihtsä, kasvai Iraagi ja Afganistani perrä kaiõn.
A mõtsaeläjide tapmisõs om jahieetika! Nimi on sääne selle, et «tapmisõ-eetika» kõlas sitastõ. Ja mitte hinnästõigustavalt.
Eläjät tohe-i tappa joogikotussin, tiinest pääst, partsi või-i laskõ vii päält, inne piät tä õhku hirmutama.
A mõtstsial om tävveste üts'kõik', kas tedä tulistõdas joogikotussõn, hirmutõdas inne lindu vai sis koolõtadas eetilidselt – piiratas ajujahin inimligult ümbre ja aetas õkva püssütoru ette. A inemine löüd, et ku tä tapp eetilidselt, sõs olõssi kõik' nigu kõrran...
Susi murd sõs, ku süvvä taht, inemisel om jahikirg, timä taht tappa ja trofee ommava kah väega tähtsä – kitsõ-, põdra-, hirvõsarvõ ja nii edesi.
Jahipidämine om täämbädsel pääväl kallis lännü, säält tullõv lihagi om tükk' maad kallimb, ku poodist võet kodotsia tükk'.
Maailman om pall'o liike säändse jahieetikaga välläkuulmisõ piirile viidü. Viimädse haruldasõ eläjä pandas määntselegi eläjäaida trelle taadõ ja kitetäs, et näet, kongi ei olõ säänest eläjät inämp, a meil om. Ostkõ piledi, võtkõ latsõ üten ja tulkõ kaema!
Mu meelest piässi kõrd olõma sääne, et ku tahat lihha süvvä, osta turu päält põrssit, näe vaiva ja sõs tii viil moka rasvadsõs!
Hää kaska saamisõs ei piä naaridsapopulats'ooni kallalõ minemä, kasvada lambit, saat sama hää ja lämmä. Ja sutt lasõ allõs sõs, ku ta su kodomuro pääle mögisemä tulõ!
|
| | | Kuis Tsooru miis' liinan käve | | | | Valpri Liina |
| | Taa lugu juhtu pia paar'kümmend aastat tagasi, päält kurikuulsat viinavastast «juunipööret». Ruudi-nimelidsel Tsooru mehel oll' Võro liina asja.
Ku vajaligu käügü olli tettü, jäi täl bussi minekini pall'o aigu. Ruudi mõtõl' üle hulga ao Tamula veeren är kävvü, luudust kaia ja liina-haisõst kavvõmbal olla.
Miis' ost' poodist putli üten, et timä seldsin aig kipõmbalt joosõssi. Karskusõ-kampaaniast tiiä-s tä midägi.
Ruudi löüd' hää kotussõ pargi veeren tsirelipuhmõ var'on, kon tuukõrd oll' pingikene kah viil alalõ.
Parradõ sõit' Tartu uulitsat piten järve viirde miilidsäpatrull'. Käsk oll' liina päält joodigu är kor'ada.
Pargi nuka mano joud' miilidsäauto õkva tuuaig, ku Ruudi putlit suu viirde nõstsõ. Läbi hõrridõ puhmõ paistu miilitsile «saak'» häste kätte. | |
Nika ku miilidsämajan protokolli kirotõdi, oll' Tsooru buss' lännü. Tuuperäst tull' Ruudil üü miilidsämajan müüdä saata. Hummogu varra sai miis' minemä. Piäaigu täüs putõl' (tuu oll' jo Ruudi eräumandus!) oll' miilitsäst kah ilosahe kätte annõt.
Ruudi kai, et tuu tulõssi iks tühäs juvva. Mõista õs muialõ minnä, ku vana kotussõ pääle parki puhma sisse. A varsti oll' miilidsäpatrull' platsin ja miilidsämiis', kiä oll' Ruudi inne jaoskunda vidänü, mõista õs är imehtä – tuusama maamiis' uma putliga jäl tansaman!
Miilits viisi es Tsooru mehega inämb jannada – peräkõrd ei saaki timäst vallalõ! Sõidut' esi mehe bussijaama ja hagõsi, et tuu inämb muialõ ei läässi ku Tsooru bussi pääle. |
| | Viiekümnendil aastil peeti Võromaal egä talv' suuri suusavõistluisi. Võrokõsõ olli esi kah üle N-Liidu tunnõdu suusasõitja.
A üte suurõ võistlusõ aigu oll' millegiperäst naisi tiatõvõistkunnast üts' sõitja puudus. Hädä oll' suur' ja naasõ palssi nuurt miist, et tuu puuduja nime all sõidassi. Mängun oll' jo võistkunna avvu pästmine.
Nuur' miis' porisi kõgõpäält vasta, a naasõ anna-as perrä. Tõmmas'ki miis' suusamütsü sügävähe silmi pääle ja kihot' kipõlt suusarata pite minemä. Ilm oll' kah sääne, et sattõ lummõ ja keerot' tuisku, kiäki panõ-õs pettüst tähele.
Naisi võistkund tull'gi edimädses ja «naissportlanõ» sai hää sõidu iist es'ki paari vahtsit suusõ preemiäs.
|
| | | Üten Võro majapidämisen kõlisi hummogu varra telehvon'. «Siin Jänesse kortõr'!» ütel' kortõriumanik torro. «Oi, vabandust! Ma olõ võlss' mõtsa trehvänü!» kostsõ tõsõlt puult ja toro panti är. |
| | | ___________________________ |
| | | Joodigut parast' es'ki uma pini |
| | Võromaal Jantra külä meieri saalin peeti umal aol sügüsepito. Jaan uma naabrimehe Aleksaga oll' viina visanu ja tujo mõlõmbil hää. Naksi sis «oiera-oiera» polkat tands'ma, leivä perset ja kõttu kokko.
Konstaabli ku võimumiis' tekk' näile protokolli kõlbmalda liigutusõ iist. Määräti trahviraha vai mitu päivä arestikambrin istmist. Jaan massõ trahvi, a Aleksa läts' Võrolõ politseimajja istma.
Ku Aleksa kodo tull', nakas' timä pini tedä väega haukma. Miis' nakas' ikma, et pinigi parastas tedä, et mis lätsi pur'on pääga tands'ma.
|
| Pinne peräst Tsiberihe | | | Üts' Tsiberin käünü miis' kõnõl' jäl sääntse luu, et inne tuud viimise-üüd läts' tä uma naasõga kotost är. A hummogu es kuulõ kotost pini haukmist ja timä läts' kodo kaema. Ja saigi küüdimiihi kätte. Pinikese es haugu selle, et pelässivä sõduridõ käen olõvit püsse. Nä arvssiva, et ku nakkat haukma, lastas maha nigu pini.
Simsoni Andrus |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Võtsõ tiku ja pandsõ jõõ palama!
Räpinält peri merebioloogi Tensoni Jüri mälestüs Vinne ao lõpust (ETV «Mõtõlus»)
| |
| | |
|
|
