Nummõr' 251
Radokuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küttepuud võinu olla aastas ette
  • Uudissõ
     
  • Hää võro keele mõistja Adsoni koolitarõst
  •  
  • Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om
  • Elo
     
  • Kuis naid tsirka kutsu?
  • Märgotus
     
  • Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs
  •  
  • Hausiajamisõst, hädävõlsist ja peris kur’ast võlsist
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
    Juhtkiri: Eesti vabariik – illos ja jälle
     
      
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja 
      
    Mõni päiv inne Eesti vabariigi 94. sünnüpäivä. Minkast mi riigin kõnõldas: üte klaasist samba pääle om kulunu ülearvo väke ja rahha, viil katõ suurõ ja klaasist ehitüse pääle nakkas kuluma (ülearvo?) pall’o väke ja rahha. Oppaja märgotasõ streigist. Poliitiku, kiä omma esieränis võlssmisõga silmä jäänü, kitvä aolehen, et inemiisiga kõnõldõn piät olõma siiras.

    A hääd kah: spordisõbra tundsõva rõõmu Tarto maratonist, miä tuust, et kõgõ parõmb eestläne sai 24. kotussõ.

    Vabariigi aastapäävä aigu jaetas avvohindu ja tunnustuisi, tuud tegevä president, maa-, liina- ja vallavalitsusõ. Tuu suur jagaminõ tuu nii hääd ku halva miilt. Hääd sis, ku peräkõrd kitetäs inemist, kiä olõs võinu süämega tettü suurõ tüü iist joba ammu kittä saia. Halva sis, ku tiiät, et preemiä saanu inemine tuud ülepää väärt ei olõ.

    A sääne mi uma Eesti vabariik om: tan om hääd, tan om halva, om rõõmu, om ikmist, om illo, om jälehüst. Et mi vabariik olnu ilosamb ja parõmb, tuusjaos saa egäüts tetä uma väiku sammukõsõ. Ku tuu samm om süämega tettü, sis om tuu ka vällä nätä.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin