Nummõr' 251
Radokuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küttepuud võinu olla aastas ette
  • Uudissõ
     
  • Hää võro keele mõistja Adsoni koolitarõst
  •  
  • Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om
  • Elo
     
  • Kuis naid tsirka kutsu?
  • Märgotus
     
  • Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs
  •  
  • Hausiajamisõst, hädävõlsist ja peris kur’ast võlsist
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
    Eelektriauto juht riiki?
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, vandõnõvvomiis 
      
      
    Andsipilõ om süüs pant ufos olõmist, selle et tä ei pilguda silmi, a mu meelest om tä eelektriauto.

    Külmäga paistus kõgõ parõmbalõ vällä, et aku ei jõvva tedä kuigimuudu vitä.

    Elo lätt edesi ja Andsip sais paigal, selle et aku om nõrk ja eelektriautidõ kipõlaatmisvõrgu välläehitämine om viil kongi paprõ pääl. Selle täl silmä ei pilguki, et tedä tulõssi laati.

    Ku eelektriauto ei saa vuulu kätte, lätt massina aju töndsis.

    Joba 2008. aastagal, majanduskriisi algusõn, ütel’ Andsip, et ku seo om kriis, sis õnnõ kriisin tä ellä tahtvatki.

    Minevä aasta tekk’ Andsipi valitsus eelarvõ, mis es näe ette latsitoetuisi, miinimumpalga ja tüüldä olõja toetuisi nõstmist, kuigi neo omma muutmalda olnu pikki aastit.

    A üts viimätsit eelektriauto välläütlemiisi om viil väega uhkõ: raha andminõ vaesilõ tähendäs näile kur’a tegemist alkoholi ja muu halvaga.

    Järeligult and tä raha rikkilõ. Kohegi piät raha jo minemä – tedä om ilman õks umajago.

    Lats saa uma 19 eurot latsõtoetust ja mis sääl salada, väega pikält tuuga ei juuki. Ülejäänü ao käüt koolin ja opit.

    Oppaja palgaga võit veidükese pikembält pito pitä, a vahtsõ nädäli lõpus, ku om vaia latsilõ kontrolltüü är tetä, sõs olõt joba är klaarunu ja traksin ja käeki ei värise inämb väega.

    Eesti vaesõ tohtri ja meditsiiniõe joova joba ammuilma vällämaal. Eesti ehitäjä lakva niisama vällämaal. Europarlamendi saadigu lakva vällämaal. Eesti vaesõ IT-ülembä lakva muial.

    Kokko om tast vällämaalõ juuma lännü 100 000 vaest eestläst ja noid kutsutas no majanduspagolaisis.

    Latsõ ja oppaja ommaki õnnõ viil jäänü. Pensionääri omma kah viil tan. Nimä omma mullaalotsidõ töie pääle minemän. Kah massulda, et perän surma juuma es naanu.

    Ku üükluppi läät, sõs ei olõ inämb tütärlatsi kah, kellega tandsi. Kõik omma vällämaalõ lännü, rahha saanu ja juuma naanu.

    Mõnõ ütsigu Maxima vai Rimi ületüütänü, hämütside silmiga müüjä või-olla lövvät säält üüklubist. A eelektriautoga vällämaalõ kiudutõdut rahvast noidõga niisama lihtsäle tan kotussõ pääl tagasi ei tii.

    Om kats võimalust eestläsel ello jäiä. Kas eelektriautolõ juhe persehe vai sõs sulg handa tsusada. Ma olõ viisakas inemine ja piä sulgõ parõmbas. Inne ku peris ilda om.

    Riigi olõmalda sotsiaalsüstem tulõ üles ehitä, inemiisile veidükese rahha anda – las joova veidükesegi. Järgmädsel pääväl sannan saa tuust lihtsäle üle, ku aastidõ joosul sälgä korjunu oravahigi ihost vihaga vällä pessetäs.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin