Nummõr' 251
Radokuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küttepuud võinu olla aastas ette
  • Uudissõ
     
  • Hää võro keele mõistja Adsoni koolitarõst
  •  
  • Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om
  • Elo
     
  • Kuis naid tsirka kutsu?
  • Märgotus
     
  • Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs
  •  
  • Hausiajamisõst, hädävõlsist ja peris kur’ast võlsist
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
    Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs
     
      
     
    Haabsaarõ Ivar tiid umast kogõmusõst, et ettevõtja tüüpäävä vinüse iks sakõst pikembäs ku palgatüülisel 
      
    Ku maal midägi ette võtta, sis om hääs põh’as tuu, ku sul om kotus hindäst, arvas Haabsaarõ Ivar (37), kiä ehitäs Vahtsõliina lähkül Ronkusõl vanavanõmbidõ talon palkmajjo ja om eloga rahul.

    Olõt esi taa palkmajatüükua üles ehitänü?

    Jah, joba 11. aasta lätt. Mõtli, et midägi piät tegemä, mis hindäle huvvi pakk ja sisse kah tuu. Sai tassakõistõ tettüs, inämbüs massinist om hindä tettü. Palgitreipinke pall’o tehassõ ummi ei olõki. Nakkat kaema, kuis kõgõ ratsionaalsõmb om tetä, ja mõni asi tulõ odavamb esi tetä.

    Kas oll’ rassõ tühä kotussõ päält pääle naada?

    Iks oll’ rassõ edimält ostjit otsi. Sai muu tüü mant alostõdus, oll’ lihtsämb. Hindäle sai edimält tettüs väikeisi asjo: pinikuut hoovi pääle, kaosalvõ.

    Hää, et kotus om uma. Siin olõ kõikaig elänü, 1939 ehitet vanavanõmbidõ maja om hindäl kõrdapiteh remondit. Alostusõs om tuu üts pluss, ku olõ-i vaia huunit osta. Tüüle kah lähkühe kävvü!

    Määnest palkhoonõt kõgõ inämb osta tahetas?

    Sann-suvilat, a olõmi ka elomajjo tennü. Inämbüsen telvä iks tutva tutva, no Vahtsõliina laada pääl käü kah väläh. Säält olõ kundõsit saanu, vai sis kellele olõ inne tennü, tuu soovitas.

    Mille peräst soovitõdas, määne uma trump om?

    Hind kimmähe – massinatüü om eski mitmit kõrdo odavamb ku käsitüü. Ku pall’o üts sann-suvila masma lätt, om rassõ küsümüs. Ma tii palkosa, tuu mass 6000–7000 eurot.

    Kas olnu müümise man api, ku kuun messile minnä, infokataloog tetä...

    Infokataloogi ei tüütä mitte mändselgi juhul! Ütehkuuh vällä minnä – tuust om api. Ma olõ kah ütskõrd Maamessil käünü, sis olli Vahtsõliina ettevõtja kõik kuuh. A tuujaos om vaia ette pall’o tüüd tetä ja sääl lätt mitu päivä aigu kah. Ei olõ tüüpuudust nii suurt, et pidänü vaiva nägemä.

    Kas kundõ ütlese esi, midä tahtva, vai laskva tetä, kuis hääs arvat?

    Ütsjago inemiisist tiid, mis nä tahtva. A inämbüsega om nii, et võit käändä jutu nigu tahat. A tulõ iks õigõt juttu kõnõlda, mitte võlssi. Arhitektuurilidsõlt ma midägi pääle ei pressi, a ehitüsliguh mõttõh külh – kuis saanu kimmämb ja parõmb.

    Ku pall’o lätt aigu, et üts palkhoonõ valmis saia?

    Rusiguriigli om, et üts keskmäne sann-suvila kuuh. Omma tüüpprojekti, noid saat talvõl ette är tetä. Inemine kaes ja ku määnegi miildüs, ost keväjä är.

    Ku lätt häste, kas tulõ kunagi piir ette, et ei jõvva tetä?

    Nii pall’o saa tetä, ku jõvvat tetä kolmõkõisi. Kipõl aol olõsi võinu as’a laembas aia, a parhilla olõsi hädäh: ei olõ nii pall’o tüüd anda. Hää, et ei olõ suuri lainõ võtnu: ku tüüd es olnugi, midägi hullu kah es juhtunu.

    Häid tüümiihi om rassõ saia.

    Tuu om õigõ jutt. Väega pall’o omma är kaonu siist kandist, käävä õnnõ suvõl vai nädälivaihtuisil kodo. Ma olõ tüümiihiga rahul. Treipingi pääl om üts miis kõik aig, esi tii muid asjo ja viil üts miis avitas. Ku platsi pääl maio kokko panõt, piät iks mitmõkõisi olõma.

    Eesti keskmäst palka jõvvat massa?

    Kipõn rohkõmb ütele – üts miis om rohkõmb hinnah. Tõnõ om abilinõ, tuu saa veidemb.

    Kuna tuu majanduskriisi kõgõ hullõmb aig oll’?

    Tunnus, et no omgi tuu kõgõ hullõmb aig! Tellitäs, a huvvi om veidü. Mis om muutunu: väikeisi sannakõisi, nikõrduisi kao ümbre, iloas’akõisi aida inämb ei taheta. Võetas kimmäs sann-suvila, midä om vaia.

    Kost palki saat?

    Mul om paar firmat, kes tiidvä, mis ma taha. Käsitüümehe tahtva väega valli, mul om vaia õnnõ õigõt läbimõõtu. Petäi vai kuus piät olõma. Tii inämb kuusõst. Kunst om, kuis talvist palki suvõ lõpuni hoita. Talvinõ palk om iks kõgõ parõmb.

    Kas sändsit kundõsit om kah, kiä ei taha är massa?

    Iks om. Ku väega suur raha ei olõ, sis tõõnõkõrd lüüt käega. A tunnõt joba är, kes või sääne olla, ja kaet rohkõmb ette.

    Tõnõkõrd om õigusõ takahajaminõ nii suur vaiv, et ku rehkendät, ku pall’o sa saanu tuudaigu umma tüüd tetä, sis tulõ käegalüümine kasuligumb.

    Tulõviguplaani?

    Iks mõtlõt, kuis kipõmbahe vai parõmbahe tetä. No om tulnu säädüs, et elomaja palk piät jämmemb olõma, tuuperäst piät majjo tegemist ümbre märkmä. Üle Euruupa tahetas majju lämmäpidävüst suurõmbas aia.

    Kas euroliidu abirahha olõt äri edendämises küsünü?

    Ma ei olõ paprõmäärjä, olõ-i tuu ala pääl ettevõtmist.

    Püvvät vaiksõlt ja tassakõistõ edesi minnä. Esi elä är ja pere kah. Perren om kolm poiga ja looda, et kolmõst ütski nakkas samma tüüd tegemä.

    Mille esi maalõ jäit?

    Mullõ ei miildü liinah. Koolihki es miildü. Kohki karbih elät, ei olõ sul huuvi väläh. Mullõ miildüs maal, et om iks uma kodo, mitte määnegi kortõr.

    Kas egäüts saa ettevõtjas naada?

    No egäüts om esimuudu: kellele miildüs iispääväst riidini katsast viieni tüüd tetä, kellele egä päiv tüüd tetä.

    Ettevõtja piät rohkõmb vaiva nägemä ku palgatüüline. Katsa tunniga päävän iks ei tulõ kuigi vällä. Ja mõtõ tüütäs kotoh kah edesi: märgit, midä hummõn vai ülehummõn tetä.

    Nädälivaihtusõ saa võtta vabas külh, ku taha. A puhkust väega ei mäletä, suvõl ei saa kuigi kuud aigu puhkust võtta. Saat võtta kolm-neli päivä.



    Küsse Harju Ülle


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin