Nummõr' 250
Radokuu 7. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
    		•  
     
    Pääleht
     
  • Presidendi avvomärk lõõtspilli vahtsõ elo iist
    • Uudissõ
     
  • Vana Võromaa ettevõtlust pidänü tugõma uma programm
    •  
  • Hindätiidmise avvohind
    •  
  • Läänemaa võrokõsõ saiva kokko
    • Elo
     
  • Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma
    • Märgotus
     
  • Kultuur + ettevõtlus = elo
    •  
  • Miä avitanu maal ello hoita ja nuuri tagasi tuvva?
    • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
    1.02. 1919 – Võro vabastamispäiv
      
    		 
    Kindral Laidoneri Johan 4. radokuul 1919. aastal Võro raudtiijaaman soomusrongi nr 2 ja Tal ́na 1. kaitsõpataljoni ülekaemisõl. Niilusõ Jaani pilt. 
      
      
    		 
    Võro vabastamisõ aastapäävä paraat 1. radokuul 1920. aastal Võro turuplatsi pääl. Niilusõ Jaani pilt. 
      
    1. radokuul 1919. aastal, kesk suurt Eesti Vabahussõta, päst’ Tal’na kaitsõpataljon Võro vabas. Tuu juhtu päält tuud, ku nä olli mõnõ nädäli Tarto-Võro vaihõl verevidega võidõlnu. Tal’na 1. kaitsõpataljoni mehe marssõ 1. radokuul kellä 2-3 vaihõl Võro liina ku võitja.

    Võro priispästmislahingist ossa võtnu Tal’na 1. kaitsõpataljoni võitlõja Uibo Paul om mäletänü tuud päivä niimuudu: «Ilm oll’ tuul kõrral selge ja päiv paistu, külmä võisõ olla 5-6 kraati. Verevide puult maahajätetün liinan jäimi edimält pidämä Tarto uulidsa pääl turuplatsi veeren. Liin oll’ vaganõ ja tühi. Üttegi elävät hinge olõ-s nätä.

    Verevä olli pagõmisõ aigu raudtiijaaman palama pandnu terve rongi mitmõsugudsõ kauba ja söögikraamiga. Ka raudtiijaam esi oll’ maani maaha lahut. Taiva poolõ nõssi paks savvupilv – hirmsa ja rassõ. Edimäne inemine, kedä mi liinan turuplatsi pääl näimi, oll’ üts vanapuulnõ naistõrahvas.»

    1. radokuu päiv muutu Võro liina ütes tähtsämbäs pidopääväs, midä tähüstedi väega uhkõlõ.

    Nii om Võro liinapää Suidi Frits liinavalitsusõ nimel vällä andnu avaligu teedäandmisõ «Võro liina vabastamispäävä mälestämise aúan» 1. radokuul 1933. aastal. Sääl om kirän nii:

    «Punkt kell 12 päivä kerigukelli lüümine mõlõmban kerikun 10 minotit – samal aol majjo ehtmine riigilippõga (lippõ välläpandminõ sünnüs õkva, ku algas kellälüümine).

    Õdagu kell 8 pidolidsõ jumalateenistüse nii lutõriusu ku ka apostligu õigõusu kerikun.

    Kuna om tarvilik anda seol pääväl mi kodoliinalõ ka pidolinõ vällänägemine, sis Võro-Petseri perfekti kõrraldusõga pallõ kõiki majaumanikkõ ehti uma maja kolmapääväl, 1. radokuul 1933. a kell 12 päivä riigilipuga.»

    Päiv päält Võro vabaspästmist tull’ ka väki ülembjuhataja kindral Laidoner Võrro.

    Tä tennäú pataljonni tettü tüü iist ja ütel’ kokkokutsutuilõ soldaniilõ, et kuiki Tal’na 1. kaitsõpataljonilõ, kiä Võro vabas päst’, om puhkust vaia, saa-i tuud põratsõn saisun sukugi anda, selle et Tarto kaitsõpataljon, kiä tuu asõmõl piät olõma, om viil tegemisel ja tuuperäst lätt Tal’na 1. kaitsõpataljon edesi taplustõ.

    Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
    		 
      
     
    Uma Internetin