Nummõr' 250
Radokuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Presidendi avvomärk lõõtspilli vahtsõ elo iist
  • Uudissõ
     
  • Vana Võromaa ettevõtlust pidänü tugõma uma programm
  •  
  • Hindätiidmise avvohind
  •  
  • Läänemaa võrokõsõ saiva kokko
  • Elo
     
  • Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma
  • Märgotus
     
  • Kultuur + ettevõtlus = elo
  •  
  • Miä avitanu maal ello hoita ja nuuri tagasi tuvva?
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
    Umma väärtüst tulõ esi vällä näüdädä
      
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja 
      
    Uma regionaalarõngu programmi luumist arotanu umavalitsusjuhtõ ja riigimiihi jutust jäi kõrva üts tark ütlemine: noorõ inemise tahtva umma kodokanti tagasi tulla, ku nä tundva uhkust uma kodopaiga üle, kodokant om näide jaos sääne esieräline ja väärt kotus, midä kongi muial ei olõ.

    Sammamuudu tulõ valitsusõlõ näüdädä, et vana Võromaa om terve Euruupa mõttõn esieräline kant uma keele, kultuuri ja traditsioonildisõ ettevõtlusõga, midä tulõ hoita ja tukõ. Ku tuu sõnnom riigijuhele peräle jõud, sis võit luuta, et riik uma regionaalarõngu programmi iks är luu.

    Selle et nigu om joba nätä, lää-i riigijuhele kõrda hallõ ikminõ, et meil om veeremaa, tüüd tan ei olõ ja ei saaki olla, andkõ abirahha õnnõ. Ku liinarahvas ette kujotas, et maal eläse õnnõ talopidäjä, mõtsaragoja, ökohullu ja ilma tüüldä viletsäkese, sis tuust meile midägi hääd ei tulõ.

    Mändse mõttõ liinarahval tuu pääle tulõva: «Tulõ tetä toetusprogramm, et inemise saanu laapsambahe kohegi elojõvvulidsõmbahe kanti ümbre kolli» («Kalev Petti «Maalt linna, pisarateta», Postimees 11.01.2012).

    Nii et olõ-i vaia ikkõ ja lihtsäle abirahha nõuda. Tulõ esi selges tetä, mändse aúa omma väärt hoitmist ja midä ja kuis om targõmb muuta. Muido tetäski haridus- ja haldusreformi üllest puult liinasaksu nägemise perrä, viiäs viimätsegi riigi-tüükotussõ maalt liina är.

    Tulõ ummi inemiisi kullõlda, saat iks häid mõttit. Näütüses kuulsõ mõtõt, et mille es võinu tulõvikun olla maalatsi jaos ka sääne kooli-varjants, nigu näüdäti mõnõ ao iist üten Austraalia filmin: koolitii olnu farmilatsilõ ülearvo pikk ja tuu asõmõl om video-oppus: lats istus uma arvudi takan ja oppaja kah arvudi takan. Võisi arru pitä, kas saanu luvva näütüses sändse keskkooli varjandsi. Võinu olla parõmb, ku latsõ Mõnistõst Võrolõ kuuli vita, ku oppamisõ süstem häste vällä märki.

    Haldusreformi plaanminõ «tõmbõkeskuisi» perrä avida-i kah maaello alalõ hoita. Mi kandi kõgõ suurõmb «tõmbõkeskus» om Võro liin ja valla ümbretsõõri tuuga kokko minnä taha-i: liinal omma nii suurõ lainu, et inämb mano võtta ei saa, a tetä om vaia pall’o. Teedäki, kohe raha ja tüükotussõ liigussi, ku umavalitsusõ keskustõ kokko lüvvässi...

    Vannu kihlkundõ tagasi tetä om selle rassõ, et valla- ja maakunnapiiri juuskva risti-rästi üle kihlkunnapiire. A midägi om vaia vällä märki ja kõgõ parõmb olnu, ku märgimi mi esi. Nii et, pää tüüle, hää vana Võromaa rahvas, õnnõ mi esi saami laskõ hindä väärtüsel vällä paistu ja hindä elo jaos kõgõ parõmbit lahenduisi vällä pakku.


      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin