| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Sul massinavärk tüütäs vai? |
| | | | | | Ruitlasõ Olavi, kohtumiis | | | | |
No om sääne lugu, et üts Brüsseli tunnismärke, pissiva poisi kujo, es piä külmälainõlõ vasta ja kidsukülm külmäú jua är. Uman keelen: kusi külmi luuka. Esiki sõnomitallitus Reuters and’ teedä, et suur külm ijät’ pissiva poiskõsõ pissimassinavärgi är. Külm, miä pissiva poiskõsõ pissimassinavärgist jako sai, oll’ kümne kraadi lähkül.
Minevä nädäli, ku edimäst kõrda näüdäú kraadiklaas hummogu mu aknõ takan –21, jäti poiskõsõ kodo. Mitte massinavärgi, a timä ütlemise peräst, et tä ei olõ elo seen saanu külmäpühhi pitä. Tahtsõ pruuvi, kuis om.
Mu hää sõbõr Jõgela Mait naardsõ ütskõrd, ku tä tutval Hollandin viis sentimiitret lummõ maaha tull’, määne hiitümine tuu pääle rahval oll’. Naasõ aeti roolist minemä, mehe sõs sõidi «rassõ ilmaga» ello mängo pandõn kuigimuudu kodo ja olli väega rahul, et kõik õnnõligult lõppi. No om selge, millen asi om. Pissimismassinavärgi omma tõistmuudu. Nii lihtsä asi omgi.
Mi euruuplasõs olõminõ tulõ kriitilise silmäga üle kaia. Ku Euruupa Komisjoni presidendil Barrosol vai ütisüse presidendil Van Rompuyl kümne miinuskraadiga massinavärgi kinni tõmbas, nakka mõtlõma, kas nä iks omma õigõ mehe mu iist asjo ajama. Pääle tuu tunnus mullõ, et mõnõl mehel sääl om ka lämmäkraatõga kusi kinni. Vähembält näo ja tegemiisi perrä.
Ma piä hinnäst põh’amaalasõs. Muistidsõ eestläse, laplasõ ja tõsõ soomõ-ugri rahva omma pidänü aastatuhandit euruuplasõlõ kõlbmalda keskkunnan toimõ saama.
Kas muistinõ eesti naanõ jätt’ tuuperäst, et tutt härmän oll’, latsõ tegemäldä? Es jätä! Euruupa naanõ ei võta inne persetki pall’as, ku tarõl pakkettaknit iin ei olõ. Säändsele pehme tagaotsaga sohvapad’alõ ei olõ mõtõt tsiapõiõst aknõ iin ja peeruvalgusõst kõnõlamagi naada.
Euruuplanõ om üts mädä, pehme, huba, nõrk ja välläkuulmisõlõ mõtõld mass. Mi ainumanõ võimalus hinnäst alalõ hoita omgi Euruupa persele saata ja kipõstõ vahtsõnõ põh’amaiõ liit luvva. Kõvvu massinavärkega ütisüs. Ja tan ei avida määnegi himitsitämine – ega kussõrm olõ-i Fiati radikas, et valat antifriisi täüs ja mugu annat minnä.
Nigu tan ei tüütä häste lõunamaa massina, ei nakka tan ka lõunamaa inemine muud tegemä ku lumõ pääl kärbläsesitta mängmä. Nuu aúa ei passi kokko. Kärbläse kotus om sita, mitte lumõ pääl. Nii om jummal tahtnu ja inemisel ei olõ siin määnestki õigust luudusõ säädüisi vasta naada.
| | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
