| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Miä avitanu maal ello hoita ja nuuri tagasi tuvva? | | | Liini Enel, Veriora vallavanõmb:
Mille inemise siist är läävä? Järeligult om elo nii halvas lännü, et otsitas parõmbat kotust. Mindäs liina ja vällämaalõ. Tagasi tuldas sis, ku sääl ei paistu elo inämb hää ja naatas elo pääle tõistmuudu mõtlõma. Tuldas, ku latsõ omma haigõs jäänü: pall’o haigusõ tulõva liinan elämise ja liina-eloviie peräst.
Sis nakkasõ perre kodo tagasi tahtma, nakkasõ kodokandin elokotust otsma. Riik võisi avita noorõl perrel osta kasvai mõnõ vana talokotussõ, et pere ei piässi suuri lainõ hindä kaala võtma, mis jäl tõsõ kotussõ päält halva tegevä.
Mis putus ettevõtlust, sis riik om kurja tennü tuuga, et mõõt nii suurt ku väikeist ettevõtõt täpsele üte pulgaga. A saa-i üttemuudu nõuda üte-katõ inemisega talokõsõ ja suurõ ettevõttõ käest, mis and tüüd saalõ vai katõlõsaalõ inemisele.
Tobrelutsu Sirje, Laheda vallavanõmb:
«Nuur jääs siiä, ku sutami tä jättä mi kanti opma ja haarami tä ummi tegemiisi üten. Mi ettevõtja piässi võtma Võromaa kutsõhariduskeskusõst ja Räpinä aianduskoolist nuuri hindäle praktikalõ.
Mi esi olõmi võtnu Väimäläst IT-poissõ, kes sääl opissõ ja tegeligult nä mõistva külh, ku näid vallan veidükese juhenda.
Teivä meile latsiaialõ ja raamadukogolõ uma kodolehe. Peris hää kodolehe saiva. Säänest kogõmust om näile vaia.
Ja ku pall’o saa mi kandin kõrda tetä, illo luvva – tuud saanu tetä Räpinä aianduskooli opilasõ, uma praktiga aigu.
Needo Ülo, Mooste vallavanõmb:
Nuuri tuuminõ om meil üts päämine ülesannõ ja omgi tulnu mitmit. A vaihõl nakkas näist hallõ kah: nuur pere tulõ suurõ entusiasmiga pääliinast Moostele är, a sis talvõl suurõ lumõga vai keväjä suurõ muaga ei saa massinaga kodo. Tüüga või kah paistu, et nakka kasvai käsitüüd tegemä ja raha mugu tulõ, a ega taa niisama ei tulõ.
Kõgõ tähtsämb omgi luvva võimalusõ, et noorõ iks meil tüüd tetä saasi. Meil om tsiht võetu ja ku saanu ka riigi toe taadõ, sis restauriirmine ja restauriirmismatõrjaalõ tuutminõ om üts ala, millega saa õkvalt jäl paar-kolm tüükotust mano.
Investeeringu ei olõ kunagi halva. Mõisan käve inemine, kes tege lambavillast asju. Paksõmi ruumi vällä, tull’gi nelä latsõga nuur pere sinnä, om andnu kolmõlõ inemisele lisatüüd ja paistus, et saa viil mano.
Ku nuur pere maalõ tulõ, sis kuts tä ummi sõpru-tutvit perrä ja nii tuu edesi lätt. Mi olõmi kümme majakotust är planiirnü, kohe noorõ perre tulla saanu.
Klaasi Urmas, Riigikogo kultuurikomisjoni esimiis, inneskine Põlva maavanõmb:
Hää kvaliteetne kooliharidus piät olõma kõigilõ kätte saia, tuu pand tulõvikun paika, et saat hää tüükotussõ.
Mis viil – kõrralik eelektri, hää tii, kimmäs internet, et saanu siin ello edesi viiä.
Ku luvva Uma regionaalarõngu programm seo kandi elo arõndamisõs, sis pidänü tuud väega häste märkmä, ette valmistama.
Tuu pidänü väega häste kokko minemä tõisi regionaalarõngu programmõga: LEADER-programmi, Vana Võromaa kultuuriprogrammiga, et nä kõik kokko üte terve tennü.
Uma programm jõvva-i hääd Internetti sisse säädi ja teid ehitä, a tuu piät uma nüansi andma.
Piässi tugõma ettevõtlust, miä passis kokko mi luudusõ ja kultuuriperändiga.
Viil piässi rohkõmb takast toukama üten tegemist, kuuntüüd. Ütidse kaubamärgi all om umma kaupa parõmb müvvä. Ku ütsinda põlvõ otsan tetä, sis olõ-i edu nii suur.
Küsse Harju Ülle |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
