Nummõr' 250
Radokuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Presidendi avvomärk lõõtspilli vahtsõ elo iist
  • Uudissõ
     
  • Vana Võromaa ettevõtlust pidänü tugõma uma programm
  •  
  • Hindätiidmise avvohind
  •  
  • Läänemaa võrokõsõ saiva kokko
  • Elo
     
  • Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma
  • Märgotus
     
  • Kultuur + ettevõtlus = elo
  •  
  • Miä avitanu maal ello hoita ja nuuri tagasi tuvva?
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
    Uma regionaalarõngu programm avitanu nuuril vanal Võromaal tüüd löüdä
     
    Kultuur + ettevõtlus= elo
      
     
    Kuuba Rainer, Võro instituudi direktri 
      
      
     
    Lihasuidsutaminõ ja suidsuliha müümine võinu olla üts võrokõisi tulõviguäri, minkast saanu är ellä. 
      
    Põra ütlese väega pall’u noorõ, et nä ei taha ja ei saa Võrumaal ellä, selle et tan ei olõ tüüd. A ega tüü olõ-i ilmast otsa saanu, tüü tulõ lihtsäle üles kor’ada. Mi kandi rahvas, umavalitsusõ ja ettevõtja saava ütitselt avita tüükotussit luvva, ku viil riik kah tugõ – luu aoluulidsõ Võrumaa jaos uma regionaalarõnguprogrammi.

    Om ju hää ellä uma perrega kodukandin, parõmb ku kongi muial. Ku olnu tüüd, tahtnu noorõ siiä jäiä vai tagasi tulla, ku omma är käünü. Meil om ruumi, õhku ja vabahust, meil om uma hindätiidmine.

    Tuu hää kotus elämises ei olõ muiduki vana kolhoosikeskusõ katõkõrdnõ paneelmaja. Mi kandi põlinõ ja hää elämise muud om elu talun, uman majapidämisen. Eläjit om ku pall’u kellel om, a mõni uibu iks maja ümbre om ja sannakõnõ maja man.

    Kuis ellä vanal Võrumaal uman talun ja tetä tüüd, miä perre är süüt? Üts võimalus om sääne tüü, mille ütine nimi om kultuuri-ettevõtlus.

    Ettevõtlus sais katõ «vaala» pääl: üts om tetä võimaligult odavalõ, tõnõ – tetä midägi säänest, midä muial ei olõ. A Hiinan tetäs nigunii meist odavampa. Mi trump om tuu, et tan mi saa tetä midägi säänest, midä muial ei tetä vai tetäs tõistmuudu. Seo om seo, minkpääle mi piät luutma – sitta tulõ panda seo kapsta pääle, miä kasus!

    Ku «Vana Võrumaa kultuuriprogramm» om olõman, luudu tuus, et kiilt ja kultuuri alalõ hoita, sis vana Võrumaa regionaalarõnguprogramm, Uma regionaalprogramm, olnu abis ettevõtlusõ tugõmisõ ja käümäpandmisõ man.

    Tuu om hää köüdüs kultuuri ja majandusõ vaihõl. Saanu vällä tüütä mi kandi kaubamärke, mis pututasõ mi põlitsit tuutit ja kombit.

    Sannan liha suidsutaminõ ja sõirategemine omma mi jaos tävveste hariligu. A vaia om tsipakõsõ takast tougada, et noid asju saanu suurõlt tetä, pakki panda ja müvvä. Abis või olla kuuntüü, võrgustigu tegemine: üts savvutas lihha, tõnõ tege leibä, kolmas pand võiuleevä kokku ja neläs müü maaha. Ütsindä om paiga päält minnä tsipa rassõ, a ku kambaga tetä ja riik kah tugõ, saa minemä külh.

    Om Võrumaaga köüdetüid märke: Teppo lõõts, Kriisadõ hõrila. Haanin tetti umal aol haanimehe piipõ – noid kõiki võinu tetä mälehtüsaúakõsõs. Rootsin omma säändse uma mälehtüsaúakõsõ verevä puuhobõsõ. Häste om teedä Sigulda kepp: umbõ lihtsä asi, egän Võrumaa perren om sääne olnu. Kannatas müvvä külh ütte ärvärmitüt kõvõrat puuroigast!

    Om lajalt teedä, et Belgian tetäs hääd sokulaati. Üts sõbõr kõnõl’, kuis käve Brüsselin: sääl omma uulidsaveere täüs sokulaadipuutõ. Üten poodin oll’ müük umbõ hää. Hääd sokulaati müüdi egän poodin, a tuu puut oll’ pandnu sokulaadi lõõdsakujulistõ karpi. Tuu mõtõ möi.

    Setomaa kuulõn om ettevõtlusoppus ja koolinuuril lätt ummi firmadõga häste. Suur jagu koolifirmadõst omma köüdedü seto kultuuriga: aúa seto mustriga, ettevõtja käävä rahvarõivin jne.

    Tuudsamma saanu tetä ka aoluulidsõ Võrumaa noorõ. Koolõn või opada, kuis saa ka Võrumaa ummi asju ettevõtlusõn pruuki. Ku koolin tahetas opada umakultuuriga köüdetüt ettevõtlust, saa uma programm tuud tukõ.

    Näütüses saava mitmõ maakunna umavalitsusõ ütitselt oppaja tüühü võtta ja sõitmisõ kinni massa tuul, kiä käü küläkõrda mitmõn koolin oppaman.

    Mi kultuuriruum om jo laemb, ku halduspiiri põra omma. Mõtõ om mi kandi ellu edesi viiä, nii et maakundõ ja valdu piiri es segänü. Üts näüde, kon nuu sekäse:maakunnaga köüdedü Leaderi-programmi. Ku kiäki taht tetä midägi mitmõ maakunna kuuntüün, om seletämist umajagu.

    Uma regionaalprogramm avitas umavalitsuisil tetä kuuntüüd ilma, et noid vägüsi kokku lüvväs. Haldusreform ei pästä ju rahvaarvu sadamisõst. Vaia om tetä noid asju, mis hoitva rahvast paiga pääl vai toova manu, ja kultuuriettevõtlus om üts võimalus.

    Ku tahami ellu jäiä, piämi silmä paistma.

    Odava tuutmisõga jäämi nigunii hiinlaisilõ alla. A mi kultuuriga köüdetüt ettevõtlust Hiinan tetä ei saa.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin