|
|
| | | Tõsõ ilmasõa kannatusõ olõ-i võitjidõ monopol' |
| Saarõ Evar, Uma Lehe abitoimõndaja | | |
Mõni aig tagasi kirut' Raa Ilmar Eesti Päevalehen, et ainukõnõ võimalus ilmalõ selges tetä, mille eestläse Tõsõn ilmasõan sakslaisi poolõ pääle sõtta lätsi, olõssi mi sõamiihi teema pääle Hollywoodi vilmi tegemine.
Sääne vilm', kon mängissi ilmakuulsa näütlejä, tuussi arvusaamist rohkõmb ku ütski tõõnõ selgitüstüü.
Raa Ilmar esi tunnist', et plaan' om utoopilinõ. Raha löüdmine vas't ei olõki kõgõ suurõmb murõ, küsümüs om iks tuun kah, kas massikultuuri päävuul om valmis tunnistama, et midägi säänest om võimalik – Waffen-SS mundrin soldati es olõki kaabagu, hoobis tuulõpääga pois'kõsõ. Kas oldas valmis tunnistama vastaossust, et julm sõda tekk' noist, kiä ellu jäivä, täüsmehe, kinka suust ei kuulõ surmani üttegi kahitsussõnna. Tuu om õkva vastapiten ku Vietnami vai üts'kõik määndse muu sõa ülekaaluga väe veteraanõ man.
No muiduki, sõavõitjidõ meelevald kaotajidõ avaligu sõna üle om är ts'urk'nu pia kõik' võimalusõ asjust õigõlõ ja ilma hinnäst üles härgütämäldä arvu saia.
Kõgõ hullõmbas om skisofreenia aet saksa rahva man. Ütelt puult parla, ku om kätte jõudnu niiüteldä juubõliaasta, kõnõldas sääl telekan pia egä õdak julmuisist, midä Punaarmee Saksamaal kõrda saat'. Idast tulnu vabastaja vabastiva külh säidse tuhat viil hukkamada juuti Ausschwitzin, a ku pall'o nä saksa tsiviilrahvast tapi ja är vägisti?
Tõsõlt puult pidä keskmäne saksa kodanik nõna maan ja ainukõnõ parlamendipartei, kiä Vinnemaalõ hallõluuja laulmisõ vasta vällä astus, om selgelt veerepäälne.
Ülekohus, midä Saksamaalõ pääle suurõ sõa lõppu tetti hulga maa ärvõtmisõ, säält rahva minemäkiudutamisõ, vabrikidõ sissesääde minemävidämise ja rahva nälgäjätmisega, om esihindäst nii suur', et tuust arvusaamisõs piät esi kah aoluun midägi säänest üle elänü olõma.
Sakslaisilõ om saanu umatsõs suuv' noist asjust mitte kõnõlda, miä om väega ands'ak. Kiä tiiässi viil rohkõmb natsismi olõmusõst ja rahvuslikust katastroofist, mille Hitleri võimulõpäsemine üten tõi, ku mitte sakslasõ esi.
A nä ei kõnõla ja pruuv'va unõta, selle et sõaaigsõlõ vastaspoolõlõ millegi ettehiitmine lõpõs teedäolõvalt: esi ti alustit, natsism', Hitler, juudi!
Selge, et sääntsen olukõrran käänd hulga ull'e nuuri hinnäst neonatsõ poolõ, aastakümnit joba om käändnü. Säänestsamma tagajärge või är tunda Soomõn, kon avalik meediä Vinnemaa ja vindläisi suunan nall'alt halva sõnna ei ütle. A mõnigi miis', kiä tüült kodo sõitõn kuuld bussi pääl vinnekiilset juttu, pitsitäs maaha minnen läbi hambidõ: «Perkele ryssä!»
Võinu sõski meelen pitä, et ka pall'as tsilkva vesi kulutas üts'kõrd kivi läbi. Nii sakslaisil, suumlaisil ku ka eestläisil om väega häste teedä, et riigijuhi, kiä minevä nelläpäävä Ausschwitzin kõnnit pidivä, olõ-i esi määndsegi pühämehe.
Nii Iisraelin ku Vinnemaal tapõtas vastanakkajit kohtulda, Tsetseeniä koonduslaagri omma kõikilõ teedä.
Riigi, kiä omma uma vastapropaganda üles ehitänü Tõsõn ilmasõan läbieletüide kannatuisi pääle, ei saa niiüteldä usaldusõ krediiti lõppõmada aig manu küssü ilma tagasi masmalda.
Vas't ei olõki sõs vaia inämb Ullivuudiga tegemist tetä, vas't julgus Saksa kantsler' kunagi niisamagi Eesti leegioni veteraanilõ kätt anda, et aiteh frondi hoitmisõ iist, kas pension' iks tulõ kõik' aig õigõs kuupääväs? A vahtsõ ao pujäänega tulõssi täl hoobis tõist kiilt kõnõlda.
| | |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Võtsõ tiku ja pandsõ jõõ palama!
Räpinält peri merebioloogi Tensoni Jüri mälestüs Vinne ao lõpust (ETV «Mõtõlus»)
| |
| | |
|
|
