| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Visselemine om Võrol iks avvo seen olnu |
| | | | PILT VÕROMAA MUUSÕUMI KOGOST | | | |
Pildi «Uisutajad Tamula jääl 1920. aastatel» mano om ilosa jutu kirotanu Adsoni Arthur raamatun «Väikelinna moosekant»: «Suurõmbat meistrisõitu har’otõdi «tritsupaani pääl», kon – suurõmbalt jaolt saksiku ja liinapoisi – puugnit lõigati, nii iis- ku taasperi, nummõr kolmõ ja nummõr katsat tsirgõldõdi ja üte jala pääl kükäkillä vurri muudu ümbre keerotõdi.
Tritsuplatsi pääl olõmisõ tekk’ ilosambas liina tütärlatsikooli preilikeisiga sõbrustõlõminõ, esieräle sis, ku tritsuplatsi ümbre olli kirivä latõrna ja ku viil Andersoni kuur valssõ ja reilendrit mano mängse.
Viisakamba poisi aviti tütärlatsil vissraudu alla panda ni är võtta. Tuu jaol olli nä istva preili iin üte põlvõ pääl. Seo oll’ kimmäle piinü olõmisõga seltskund. Vai nä sõiduti ummi vällävalituid jalassidõga tooli pääl – soomõ kelgu iinkäüjä.
Vai kogoni visseldi paarikaupa vai üts tütrik katõ poisi vaihõl ja kõigil käe vaelihe.
Ku tuu tütrik trehväs’ olõma hää puugnalõikaja, sis tull’ vällä üts rütmiline ja katõlõ poolõ kallutaja visselemine. Sis es olõ tuu inämb õnnõ lustilinõ, a illos kah.»
Olõ nännü säändsit tritsupuugnit tegijit paarõ kül põradsõ Tamula hotelli iin, kül Tarto uulidsa otsa tettü vissiplatsi pääl ja looda, et pia tulõ jäl tuu aig, ku saa Adsoni sõnnoga Tamula pääl edesi kupata...
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja | |
|
|
| | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
| |
|
|