| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| | | | Ruitlasõ Olavi, kohtumiis | | | |
Jälki om Delfin üts huvitavidõ eesti latsinimmi edetapõl ilmutõt. Mõtli, et hullõmbat nimme ku Toobal ei anna vällä mõtõlda, a näütüses 8.-10. kotusõ pääl om poisslatsõ nimi Till, miä pand tälle õks pikä puuga. Viil om poiskõisi nimes pantu Elion, Klenis, Ralli. Tütärlatsi tabõlin või är märki Mollija, Bobuliine ja Jäme.
Egas t..äpää ei mõtlõ, tuu om selge. Rahvaloendajilõ tulõski anda oppus, et ku nä päid lugõva, sis olõssi selge vaih sisse tettü.
Mu peräst olkõ meid võrokõisi üten tõisi eestläisiga kas vai õnnõ 300 000 perrä, a inemist ja pärmisiint ei tohe määndselgi juhtumisõl umavaihõl segi aia.
Bioloogilinõ arõng om väega pikk protsess. Edimäidsist ainuraksist Toobalini läts’ 3,5 miljardit aastat ja luuta, et lähembäl aol midägi parõmbas muutus, om vasta luudussäädüisi. Luudusõl om aigu külh. Kooni päävä plahvatamisõni, seoga viil mõnõ miljardi aasta.
Toobali arvada minkaski väega tähtsäs ei arõnõ. Kreveti geenikogo om joba inemise umast tõsõlõ poolõ plagama pandnu. Saman es tohtnu näid maaha kanda. Ku tiidüs arõnõs, om võimalik tulõvigu-Toobalit inemiisi jaos väega häste är tarvita.
Loi, et tiidläse arõtasõ määndsitki vaglakõisi, kelle saasi Marsi pääle elämä panda. A vaglakõsõst Homo-ütskõik-milleni om väega pikk tii ja nii olõssi targõmb rahvaloendusõst välläjäänü matõrjaal vaglakõisi asõmõl kipõmban kõrran Marsi pääle elämä saata.
Marssi võissi tulõvigun naada spordiplaneedis kutsma. Sinnä võissi saata muu hulgan dopinguga vaihõlõ jäänü sportlasõ.
Temperatuur kõigus sääl +25 °C kooni -125 °C vaihõl, manokiskminõ (gravitatsioon) om umbõs 40% Maa umast. Ütesõnaga, 40protsõndilidsõ manokiskmisõga hüppät ilma steroidõ ja kasvuhormoonõlda, ilma saibalda ja milleldägi kah korgõmbalõ ku Bubka Sergei ja olõt päält hüppämist mitu kõrda veidemb higine.
A ku sääl kah dopingut võtta, sõs om murrõkotus muidogi olõman: -125 kraadi man sais kusõpruuv igäväste, saman, vaihõlõjäämise võimalust võtt väikumbas tuu, et dopingukontroljil om rassõ sportlaisi mano saia.
Tuu, kas nä sääl Marsi pääl õkvalt ello jääse, ei olõki tegeligult päämine. Ku ei jää, sõs saa sinnä vähämbält üte kõrraligu sitaunigu, mink seen nakkas vahtsõnõ elo pääle.
Egä sitaunigu seen nakkas vihmavagõl kasuma, ma olõ tuud uma 35aastadsõ kalamehepraktiga joosul nännü.
Ku Maa pääl naas’ elo pääle vii seest, sõs Marsi elo algus naanu kuiva päält ja näil olõssi mi iin väega suur arõngulinõ parõmbus. Ainuraksõ kõrval, millest mi tullimi, om vihmavagõl Einstein.
| |
|
|
| | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
| |
|
|