Nummõr' 69
Küündlekuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Vällämaalõ tüüle?!
  •  
  • Viie mehe luulõkogo saa ütitside kaasi vaihõlõ
  •  
  • Võrokiilne Täheke
  •  
  • Umaloomingu võistlus
  • Elo
     
  • Liinavalitsus es kannata mahhepõllumiist
  •  
  • Tütär'lats' laul ja kirotas uman keelen
  • Märgotus
     
  • Järvelille Kalev: poliitigu vus'va kõik' as'a är!
  •  
  • Tõsõ ilmasõa kannatusõ olõ-i võitjidõ monopol'
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Järvelille Kalev: poliitigu vus'va kõik' as'a är!
       
     Parhillanõ Tallinki juhatusõ liigõ, inneskine massuammõdi päälik Järvelilli Kalev (39) om egän ammõtin hindä ümbre kogonu iks võrokõisi ja setosid, nii oll' ka massuammõtin ja rahandusministeeriümin. Ütenkuun tüüd tennü Pandi Ennu, Asi Meelisse ja Järvelilli Kalevi kottalõ om aokirändüs mõnikõrd ütelnü «seto maffia».
    Järvelilli Kalevile miildüs vabal aol ilma pite hulki. 
    Kuis sis taaga om, kas teil om Tal'nan määnegi «seto maffia» vai olõ-õi?

    No seo om külh liialdõt. Ja inämb ei mäletä, kost taa ütelüs edimäst kõrda tull'. Vas't taast, et iks käüt läbi ja võtat tüüle inemiisi, kedä tunnõt. Võro om väikene liin. Ku sa olõt ütest kandist peri, üten koolin käünü, sis om lihtsämb, tiiät, kedä võit usalda ja kedä ei või.
     
    Kas võrokõsõ ja setokõsõ hoitva Tal'nan kokko ka?
     
    Hoitva iks. Meil Tallinkin om võrokõisi pall'o tüül. Es'ki juhatusõn om kats' Võrolt, üts' Põlvast ja üts' Helsingist (naard seo pääle).

    Hundi Andres, Põlva poiss', kellega ma olõ massuammõtin üten tüütänü, timä om eelarvõ ja raha valdkunna pääl.

    Pandi Enn tege suuri plaanõ ja ots' rahha panku piten. Ja ma sis istu siin Tal'na kontorin, kae, et egäpääväne tüü ka kuigimuudu edesi lätt, et laiva iks sõitva.
     
    A ku ti õdagu ütenkuun sanna lääti, mis kiilt kõnõlõt näidega? Võro kiilt?
     
    Inämb ei kõnõlõ. Taa om är lännü... Ma arvo saa iks häste ja ku olõt mõnõ päävä Setomaal, sis tulõ kõnõlõminõ ka peris häste tagasi. Tal'nan soomõ kiil' sekäs är.
     
    Kelles sa latsõn tahtsõ saia?
     
    Ku olli peris lats', tahtsõ saia lenduris. A koskilgi kuvvõndan klassin tahtsõ saia joba raamadupidäjäs. Peris raamadupidäjät pääle Tarto ülikooli lõpõtamist must es saa, massuammõt'nik sai. Ammõt' piäaigu nigu raamadupidäjäl. Kes raamadupidämist esi ei mõista tetä, tuu lätt kontrol'ma (naard).

    A kõkkõ om tett. Pihkvan om ülikooli aigu saanu kardokid möömän kävvü ja ütsäkümnendide algusõn oll' meil kuun Ivari Padariga Võrol viil Lämmä Pini putka, et taskurahha saia.
     
    Sa tüüti Padari Ivariga ka ildampa kuun? Ivari oll' Hansatee Hulgin?
     
    Ivariga mi käve ütenkuun koolin katsanda klassini. Perän oll' timä Hansatee varustajafirman, miä tuu laiva pääle viina ja piirakid. Nüüd om tä õnnõ riigikogon, ma kül ei tiiä, mille tä sinnä läts'. Mullõ kül taa riigikogo tüü ei miildü...

    Ma hoia hinnäst poliitikist kavvõmbahe, ma ei taha näid nätä (naard). No Ivariga, ku mõnikõrd topsi viina võtami, lätt õks jutt poliitiga pääle, kukki mullõ taa poliitiga-värk' ei meelü.
     
    Määne sul tüül kõgõ rassõmb aig om? Kas talvõl, kui ijä tulõ mere pääle?
     
    Olõ-õi. Laiva läävä ijä peräst läbi, mis mul taast rassõt. A taa laivu planiir'minõ egäs tulõvas suvõs nakas jo sügüse. Ja meri om muutlik ja äri om muutlik. Konkurente om pall'o, kunagi ei tiiä, miä sullõ hummõn' kaala satas... Ja ku tiit määnestki vahtsõt projekti, sis om rassõ. Taa Peterburi laivaliin' läts' nüüd kinni. Või-olla kunagi läämi proovimi viil, ku vindläse nakasõ andma viisasid kergembähe. A eestläse kah es anna viisasid, ei saa õnnõ ütte puult süüdistä.
     
    Tagasi riigitüüle ei taha?
     
    Ei taha. Riigitüül om üts' hirmsa hädä. Muido võit jo seod riigitüüd ka tetä, a sis tulõva poliitigu ja vus'va kõik' as'a är. Kõik' aig olõt näil hambin.

    Poliitigu omma esi tennü viku ja sis om ammõt'nik süüdü. Ku õigõlõ üteldä, sis suurõmban jaon poliitikin olõ ma pettünü ja ei piä näist luku. Ei olõ suurõmbit sõnamurdjit ja võlsjit.

    Ärin niimuudu tetä ei saa nigu poliitikan, tan võit õnnõ üts' kõrd tüssädä, a poliitikan om seo tavas saanu. Las nimä sis eläse umaette maailman.
     
    Midä sa umal vabal aol tiit? Kunagi üten lehen istsõt sa pildi pääl võrri sälän...
     
    Noid oll' mul kats' tükkü, a mõlõmba omma katski lännü. Ma tii sändsid matku vii pääl, mõtsan ja mäki pääl. Meil om sääne Seiklejide Klubi joba viis' aastat. Ma olõ käünü Vinnemaal, Tadzikistanin, Peruun... Nii kuis aigu om.
     
    Keskkoolin kävet sa Võrol. Kas piät hinnäst võrokõsõs vai setos?
     
    Ma olõ iks seto. Võrol olõ kül elänü, a Setomaalt olõ iks peri. Üts' vanaesä omgina matõt Vinnemaa poolõ pääle.

    Vanõmba eläse Võro lähkül, a imä om Uusvadast, esä Obinitsa mant Rokina küläst. Taad küllä külh olõ-i inämb, paar' tarrõ om alalõ.

    Inemiisi om vähäs jäänü Setomaal. Vanast, ku Setomaa pääliin oll' Petseri, sis oll' ello rohkõmb. Petserin sai esi ka latsõn käütüs kõik' aig. Poodin ja turu pääl. A nüüt om taa nulk kinni, sa ei päse kohegi.
     
    Kas Sa esi olõt ka seto asjo tugõnu?
     
    Tiiä ei. Ma olõ kavvõndahe jäänü taast. Taa potiseto värgiga iks olõ ma esi ka käünü üts'kõrd üten sõitman. Väega hää oll'... A mul väega kõvva usku külh ei olõ, et saa aasta peräst seto kultuuri viil om.

    Kui liivlaisi olõ-i jäänü inämb, sis ei olõ ka setodõl päsemist.

    Küsse Mülleri Arp(Kuku raadio)
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Võtsõ tiku ja pandsõ jõõ palama!

    Räpinält peri merebioloogi Tensoni Jüri mälestüs Vinne ao lõpust (ETV «Mõtõlus»)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!