| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Mändse keskkooli pidänu vanalõ Võromaalõ jäämä? Märgotasõ koolijuhi, haridusammõtnigu ja Mõnistõ kooli 9. klassi opilasõ | | | | Latsi ei tohe kotost är kiuduta |
| | | | | | Kesselmanni Ilmar, Parksepä keskkooli direktri | | | | |
Haridus- ja tiidüsministeeriüm kuulutas, et väikumbidõ keskkuulõ kinnipandminõ ollõv õigõ, Eestimaa latsilõ ja näide vanõmbilõ hää tegu.
Aokirändüsen om vällä üteld sääne arvaminõ, et 2019. aastas pidänü Võru maakunda alalõ jäämä üts niiüteldä puhas gümnaasium Võru liina ja suuri inemiisi keskkuul kah Võru liina. Kolmas piäsi tuul aol olõma kõgõ lõunapuulsõmb keskkuul Eestimaal – sis Vahtsõliina gümnaasium.
Kõgõpäält tulõ üteldä, et kuulõ pand kinni ja tege vallalõ iks kohaligu umavalitsusõ volikogu. Tõsõ saava õnnõ ettepanõkit tetä.
A ku volikogu kullõski tuud ettepanõkit, midä ministeeriüm väega pääle surb ja riik uma rahajagamisõ süstemiga mõotas?
Maalt keskkuulõ ärhäötämine tähendäs tuud, et mi latsil kaosõ kodulähküdsen koolin opmisõ võimalusõ är, mi latsi sunnitas minemä ei tiiä kohe.
15-16aastaidsilõ om hää, ku nä saava egä päiv ummi vanõmbidõ man ellä. Sis nä tundva imä lahkõt hellü ja ka esä karmimbat ütlemist, ku vahepääl vaia om. Ku nä omma koskil kavvõmbal, sis või kontroll är kaoda: tegeligult omma nä ju viil latsõ. Ärmi kiudutami latsi uma perre mant opilaskodu vai kellegi sugulasõ manu!
Põhikoolilõpõtaja või olla ei mõista viil kõgõ õigõmbit otsussit tetä, ku om kotust kavvõn õnnõ umasugutsidõga kuun. 18-19aastanõ keskkoolilõpõtaja arvada juba mõist.
Mi piäs tegeligult andma keskharidusõ kõigilõ, kes tuud tahtva. A riigieksämiid es pidänü kõik tegemä, võinu tetä õnnõ nuu, kes tahtva ülikuuli minnä. Keskharidust lätt vaia ka noilõ, kes tahtva sõaväkke minnä, politseis vai keskastmõ meditsiinitüütäjäs oppi jne.
Kah’u, et mi ei saa inämb kuuntüün Võrumaa kutsõhariduskeskusõga keskharidust anda.
Ei saa tuuperäst, et kolmõ aasta joosul saiva nuu opilasõ 750 tunni keskharidust (üldainiid) veidemb. Tuu asõmal olli näil erialaainõ. Nä es saa ju tetä riigieksämit samal tasõmõl hariligu koolilõpõtajaga.
Ku latsi ei olõ nii pall’u, et keskkuuli pitä, ei olõ muidugi mitte midägi tetä, tuu vasta ei saa. A tuu om pikemb arutaminõ kogukunnaga, kuis edesi minnä. Üte «targa» inemise nägemise perrä tuud külh tetä es tohtnu.
Ei olõ ka õigõ nõuda keskkuuli vähämbält 250 last. Tähtsämb om tuu, et latsil ja latsõvanõmbil om hää. Haridusõ andminõ piässi olõma paindlikumb, selle et tegemist om uma väiku riigi, uma väiku rahvaga.
Üts hää samm om tuusjaos joba tettü – koolil om võimalus ummi tsihte aia.
Näütüses võtsõmi sügüse spordiklassi vasta. Piaaigu 15 last püüdvä umma tiid nii astu, et nä jäänüki spordi mano. Ka häid sportlaisi om Eestile vaia!
| | |
| Aasa Piitre, Põlva maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna juhataja: | | Libliku Pille, Võro maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna juhataja: | | | | | Ma ku ammõtnik ütle, et Põlva maakunnan om üts kuul, mis mahus ministeeriümi pakudu maakunnakeskusõ gümnaasiumi raami sisse: Põlva ütisgümnaasium. Ja mi püvvämi tuu iist saista, et erändkõrran jääsi alalõ ka Räpinä gümnaasium. A alla 100 opilasõga om tuud iks rassõ alalõ jättä. Kõik om köüdet tuuga, kas ja kuis ümbretsõõri valla – Veriora, Miikse, Mooste, Mikidämäe ja Verska – umavaihõl kokko lepvä.
Mu hindä jaos om hädä laemb. Om küsümüs: kas maaelolõ om iks vaia nii kipõstõ vesi pääle tõmmada? Elo pand esi as’a paika. Näütüses Kanepi gümnaasiumi lõpõtaja omma täämbä viil peris hää tasõmõ pääl.
Mu meelest om seo teemaga vaia viil hulga tüüd tetä, asja uuri ja sis otsusta. Sändsen harva asustusõga riigin nigu Eesti piät kaema, kuis as’a loomulikult kokko köüdedü omma. Otsussit ei saa tetä sändse «ratsarünnakuga». Häid vastussit täämbä ei olõ, a olõ kimmäs, et kooli kinnipandminõ ei lüü paiklikku ello upakilõ. Elo om iks upakil inne, ku kuuli naatas kinni pandma.
Hariduselo ümbrekõrraldaminõ om parhilla haldusreformi takan vangin. Nigu ka kultuurikõrraldus. Vaia om haldusreformi, et tekkünü sändse tsõõri, mille seen tulnu otsussõ loomulikumbalt. Põhilinõ om tuu, et mi sutnu hoita poliitikast kavvõmbalõ, külmä verd ja reaalsusõ tundmist.
| | Maavalitsusõ haridusõplaani perrä võinu Võro maakunda jäiä kolm gümnaasiummi, egäüts ummamuudu: Võrolõ üts puhas gümnaasium (ilma põhikoolilda), Vahtsõliina gümnaasium 1.–12. klassini ja Antslan võissi kokko panda üld- ja kutsõkeskharidusõ. Sis saanu latsõ valli kolmõ eri tsihi vaihõl.
Võro puhta gümnaasiumi man olnu hää tuu, et sis saanu koolitüüd parõmbidõ kõrralda. Opilasõ saanu inämb valli, midä oppi. A tuugi olõ-i halv, ku Võro Kreutzwaldi gümnaasium niisama edesi tüüd tege nigu parhilla.
Gümnaasiummõ ümbrekõrraldamisõ man om kolm tähtsät asja: kõrraligu koolimaja, kimmäle opilaisikodo (kas vai mõnõ kotussõ – maakunna kõgõ kavvõmbast nukast om Võrolõ pia 50 km) ja vahtsõnõ transpordikõrraldus.
Umavalitsusõ olõ-i kah’os noidõ asju kotsilõ pall’o umma arvamist ütelnü.
Transpordikõrraldusõ kotsilõ ütlivä, et olõ-i vaia midägi muuta.
No om jo tähtsä, et latsõ võimaligult kipõstõ kuuli ja kodo saanu.
Saa-i nii olla, et üts buss hummogu tulõ ja üts õdagu lätt: ütsjago latsi taht pääle kuuli kõrraga kodo saia, tõsõ õdagu päält huvikuulõ.
| | | | | | | | | | Mõnistõ kooli direktri Hainsoo Kristo: | | Mõnistõ kooli oppaja Lepä Marika: | | | Niikavva ku olõ-i liinagümnaasiummõ man opilaisikodu ja kõrralist süüki, ku tehnikummi saamisõs om vaia keskharidust, es tohtnu gümnaasiummõvõrku naada kokku tõmbama.
Tuu, ku löömi kooli kokku ja sis kaemi, mis saa, ei olõ kõgõ parõmb mõtõ. Ku saada uma latsõ põra Tartu | | | | liina, sis tiiä, et sääl om tõnõ | Egäl aastal om sama lugu: kolmandik 9. klassi lõpõtajist lätt edesi Võrulõ keskkuuli, paar opilast kohegi kutsõkuuli ja ülejäänü läävä Varstu keskkuuli.
Ku juba kõnõlõma naatas, et keskkuul pandas kinni, sis latsõvanõmb märgotas: ahah, ei nakka umma last sinnä ülepää pandma, las lätt kõrraga Võrulõ. Jutust avitas, et keskkoolilõ suur põnts panda!
Ministeeriüm ei käse kuuli kinni panda, no käänetäs kruvvi niikavva pääle, et valla tegevä otsussõ. No mi püvvämi iks viil toimõ tulla ja püksirihmalõ nii pall’u mulkõ manu tetä, ku võimalik om.
A haridusõ kvaliteedi päält kokku hoita ei tohe. Tuu nimel võinu riik hoobis tagasi tetä täütmädä opilaisikotussidõ toetusõ, mis oll’ 2009. aastani. Kas vai õnnõ 7.–9. klassin – sis saa häid spetsiäliste siin hoita. Jätämi kolm tanki ostmada ja mitukümmend tuhat opilast saa parõmbat haridust!
| | lats iin – üts kortõr, üts süük ja nä kaesõ ütstõist. Ku piä saatma tõsõ latsõ Võru liina, massa kattõ kortõrit, murõhta katõ söögi peräst – mõtlõ ka majanduslikult. Ku joba üts Tartulõ lätt, läävä kõik.
Ku lats om kodu man, eläs kotun, om süük odavamb. Ma saa avita, ku lats om hädän, täl om murõ. Ku lats lätt liina, ma piä tälle läpäkä ja internetipulga ostma. Kõik om lisakulu.
Omma kõva gümnaasiumi, kost mindäs kimmä ala pääle edesi. Näütüses Nõo. Last huvitas reaalala, saa juba ülikooliga kuuntüüd, tiidüstüüd tetä, eläs sinnä ellu sisse.
Varstust om võimalik saia hääd haridust: ma olõ esi sääl opnu, vanõmb tütär opsõ. A ku olõ-i kimmüst, et kuul jääs, sis oppaja ei tulõ sinnä. Sis nakkasõ latsõvanõmba mõtlõma, kas kuul om iks hää. Nõon omma hää oppaja, latsõ tulõva kokku üle riigi!
Keskkoolist võinu minnä edesi ka tehnikummi. Et ku lats ei tiiä nii noorõn, kohe edesi minnä, saa tä kõrraligu põh’a ja tege hää riigieksämi.
| | | | | | Küsse Harju Ülle | | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
