Nummõr' 248
Vahtsõaastakuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kas külmäs kah lätt?
  • Uudissõ
     
  • Põlvan oll’ suur lõõtsapäiv
  •  
  • Ilvesse Aapo Ungari eurolaulul
  • Elo
     
  • Kandlõtegemise lust
  •  
  • Kultuuripärl Vahtsõliinast
  •  
  • Perimüskultuurilaagrin
  • Märgotus
     
  • Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Kirä
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
     
     
    Riigikogo tüü om jo rassõ
      
     
    Ruitlasõ Olavi, vaenõ miis 
      
    Inemise omma mu meelest pall’o halvauskja. Vahtsõnõ aasta om joba häid asjo kah toonu. Ku kõigi silmä olli Pärno uputusõ man, nõssi riigikogo liikmõ palk 256 pügälä võrra ja om no 3380 eurot. A Pärno õnnõ ving: uputas ja uputas. Ku kõik är kuios, kas sõs om parõmb? Maailman om kotussit, kon viitsilga saamisõs piät mitukümmend kilomiitret maaha kõndma!

    Tuu, et riigikogo palk veidükese nõssi, tulõ tuust, et miinimumpalk nõssi. Õkva 12 euro võrra. Kas tuud om veidü vai?

    Piämi ummi rahvasaadikit iks hoitma. Määnest jället ja rassõt tüüd nä tegevä! Riigikogo kodolehe päält om näide tüükuurma nätä. Kaemi perrä!

    Üts tüü: säädüseplaanõ alostaminõ. Tõnõ tüü: säädüseplaanõ juhtminõ. Kolmas tüü: sõnavõtmisõ. Neläs tüü hääletämine ja viies perräküsümine.

    Kodolehe päält om nätä, et inämbüs riigikogolaisi ei alosta ja ei juhi midägi, sõnna võtva kõvva ja statistiga perrä lätt kõgõ suurõmb vägi hääletämise pääle. Õigõ, aastan 250-300 kõrda kätt nõsta ei olõ nal’aasi, tuu iist piät saama kah. Mälehtä Vinne aol hääletämist: naabrimehel läts’ tuu pääle 3-4 päivä, ku jäl pildi ette sai. Käe värisi nädäli! Hääletämine tsurk inämb tervüst ku ütskõik määne muu tüü.

    Midä vanõmb riigikogolanõ, tuud inämb tä riigikogo saalin perrä küsüs. Vanõmbil Keskeräkunna miihil om õks päält 50 perräküsümise. Noorõmbil om üts vai kats vai ei olõ üttegi. Perräküsümine om kõgõ tähtsämb tüü. Selle et ku sa arvo ei saa, midä sa sääl õks istut. Näütüses ei saa ma vähämbält puuli riigikogo tegeläisi mõttõst arvo ja selle mu miinimum vast õnnõ 12 pügälät nõssigi.

    Ku riigikogolanõ hindäst luku pidä, sis om tä viil kas Eesti-Soomõ, Eesti-Jaapani vai mõnõn muun säändsen parlamendirühmän. Ei tiiä, mis nä sääl tegevä. Eesti-Jaapani rühm vast tege võitluskunsti ja süü sushit, Eesti-Gruusia rühm juu veini ja nii edesi.

    Lenk ütles Õhtulehen, et palga omma selle nii suurõ, et nä sääl kunagi ei puhka. Tuu tege veidükese murõt: ku inemine õks hinnäst vällä ei maka, sõs või perräküsümine riigikogo saalin viil mitu kõrda suurõmbas minnä. Magamalda om rassõ millelegi pihta saia.

    Võtkõ liinapääst Etkärist nitti. Terve minevä talv tougas’ liinast lapjuga lummõ ja ehit’ tuust kerikit. Näet, no ku jummal Tal’nalõ hää talvõ and’, ei kuulõ timäst inämb kippu ei kõppu. Õigõ kah! Las maka!
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin