Nummõr' 69
Küündlekuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Vällämaalõ tüüle?!
  •  
  • Viie mehe luulõkogo saa ütitside kaasi vaihõlõ
  •  
  • Võrokiilne Täheke
  •  
  • Umaloomingu võistlus
  • Elo
     
  • Liinavalitsus es kannata mahhepõllumiist
  •  
  • Tütär'lats' laul ja kirotas uman keelen
  • Märgotus
     
  • Järvelille Kalev: poliitigu vus'va kõik' as'a är!
  •  
  • Tõsõ ilmasõa kannatusõ olõ-i võitjidõ monopol'
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Liinavalitsus es kannata mahhepõllumiist
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
       
     Saksa põllumehe omma küländki murrõn, et Baltimaiõn ja Poolan toetusõ mugu kasusõ, a näil jääse veitembäs.

    Vahe om parhilla küländ suur' viil, näütüses pia kõgõ vähämbä toetusõnumbrõga Vestfaalimaal omma põhitoetusõ põllumaa hektari pääle 4400 kruuni aastan.
    Saksa mahhetalomiis' Fischeri Reinhard (latsi vaihõl) löüd, et inemine, kinkalõ ordnung om kõgõ tähtsämb, ei lõpõta määntsegi raha iist põllumaa kihvtitämist. Aastit tagasi massõti näile üle 8000 krooni hektari päält.

    Muiduki saias ka parhilla mägidse maa iist rohkõmb ja lisaprogrammõst viil pääle, mahetuutmisõ iist kah viil, nii et üte
    keskmädse Saksa põllumehe omma küländki murrõn, et Baltimaiõn ja Poolan toetusõ mugu kasusõ, a näil jääse veitembäs.

    Vahe om parhilla küländ suur' viil, näütüses pia kõgõ vähämbä toetusõnumbrõga Vestfaalimaal omma põhitoetusõ põllumaa hektari pääle 4400 kruuni aastan. Aastit tagasi massõti näile üle 8000 krooni hektari päält.

    Muiduki saias ka parhilla mägidse maa iist rohkõmb ja lisaprogrammõst viil pääle, mahetuutmisõ iist kah viil, nii et üte keskmädse mahetalunigu hektaritoetusõ küünüsse tsipa üle 7000 krooni. Tuu nummõr' näütäs meile väega suur', a nigu üteld, om iks tegemist tagasiminekiga.

    Tuu jaos, et ellu jäiä, piät majapidämise suurõmbas minemä, a rendi omma väega kalli. Hää põllumaa rendis mass tavalinõ talumiis' kõik' tuu maa põhitoetusõ (4400 kruuni) är ja mass viil päälegi.
     
    Liin kiusas talumiist
     
    Kos jagamist, sääl hagõjit. Kats' aastat tagasi nakas' Bielefeldi liinavalitsus Schelphofi rentnikku Fischeri Reinhardit vällä viskama, tahtsõ rendilepingu taluhuunidõ ja 100 hektari liina maa pääle üles üteldä. Liinan omma võimu man kristligu demokraadi ja üts' hüäkäeline valimisliit, kinkal oll' tulnu mõtõ, et tuu suurõ talu võissi jo maaha müvvä, saanu liinakassa hulga rahha. Võiolla oll' ostjagi joba valmis kaet.

    A huvitav om, et valijidõ iin prooviti asja nii põhjõnda: Fischer om mahetalunik, kiä ei saa toimõ. Nurmõ omma täl ohtjit täüs, elämine segi, maia remonti ei viisi.

    Vili nurmõn näütäs nii niru, et tuu õkva miilde minevigu suurõ nälähädä, vällärändämise ja tuhat muud halva asja, mis Saksamaalt viil pääle tuud är kattõva, ku inemise mõistus kunst'väetüse ja umbrohutõrjõ vällä mõtõl'.

    Vastanpuul', rohilidsõ ja sotsiaal'demokraadi olli Fischeri majandamisõ muudu kõik'aig kaitsnu.

    Näile oll' toes joba 1987. aastal kinnütet plaan', mille perrä tuu nukk piät jäämä täüs ehitämäldä, luuduslikus, liinarahvalõ puhkamisõs sobilikus alas.

    Rattatii läävä nurmi vaihõlt läbi, talun om allüürilidses latsi luudusõkuul', kost käüdäs kodoeläjit ja nurmi kaema. Et tuud plaani piät täütmä, es vaidlõ kiäki vasta, a kuimuudu tuud tetä, oll' küsümine, miä nõssi liinakassa täütmise küsümise kõrvalõ.
     
    Midä kiäki ilusas pidä
     
    Keskmädse kristlikõ demokraatõ poolõhoitja meelest om matkarada sõs puhkamisõs hää, ku sääl kõrval kasus vili nigu müür ja vana talu om sõs illus, ku muru pääl valitsõs ehtsä saksa ordnung. Vastapidine pilt' aja tä närvi, tulõtas miilde, et elu käü alla, ütesõnaga, ei määnestki puhkamist matkaraa pääl.

    A rohiliidsi poolõhoitja taht nätä nurmõlille vilä seen, tsirkõ ni mutukit matkaraa veeren. Tä käü hää meelega ostman puhast söögikraami talupoodin, kon õkva poodiussõ kõrval om laut ja ehtsä sita unik.

    Tä taht lukõ aolehest, et Schelphofi maiõ päält löüti jäl määnegi haruldanõ hain ja et luudusõkoolin opsõva latsõ kartulipandmist.

    Uma vastanpoolõst arvas rohilinõ kodanik, et kõgõ takan om salakavval' tüüstüs, kinkal õnnõstus edimält maha müvvä kihvti põllumajandusõlõ ja tõist kõrd viil arstirohu mürgütedüst söögist haigõs jäänüile inemisile.
     
    Protestilaul «Kõlladsõ allviilaiva» viie pääle
     
    Hindästmõista omma rohilidsõ kodanigu aktiivsõmba, nii et Schelphofi müükipandmisõ plaani pääle külveti liinapää üle avalikõ kirjuga. Üts' vana pikki hiussidõga kitramiis' tekk' õkva «Kõlladsõ allviilaiva» viie pääle protestilaulu ja mitukümmend inemist käve liinavalitsusõ iin miilt avaldaman.

    Asi lõppi nigu arvada võisõ: hüäkäelidse saiva moraalsõlt lüvvä, a võidi majanduslidsõlt. Fischeriga tetti vahtsõnõ rendileping 10 aasta pääle, kon rendisummat oll' kats' kõrda nõstõtu. A as'al oll' ka hää puul': tenu tapõlusõst nõsõnulõ kuulsusõlõ nakas' kaup puhta kraami talupoodin õkva parõmbalõ minemä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Võtsõ tiku ja pandsõ jõõ palama!

    Räpinält peri merebioloogi Tensoni Jüri mälestüs Vinne ao lõpust (ETV «Mõtõlus»)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!