| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
Ku tervest Eestimaast kõnõlda, sis kimmähe jääs 2011. aastak inemiisile miilde ku euro tulõmisõ aastak. Om euroraha hää, halv vai harinõmisõ asi, tuu om egäüte hindä tunda ja arvada.
Põllumehe jaos oll’ aastak keskmäne, kõgõ rassõmban saisun olli keväjä tsiapidäjä – pall’odõl es jakku söödävillä. A suurõmb jago sai tuust üle ja elo lätt jäl edesi.
Talvõ lõpupoolõ olli Riigikogo valimisõ. Ka hulk mi kandi inemiisi sai üles mäe pääle istma. Mõni käü iks koto kah kaeman ja vähämbält kullõs inemiisi murrit. A mõnt tõist olõ-i päält valimiisi mi kandin inämb nättü. Mõni võta-i eski telehvooni vasta, ku tiid, et tahetas uuri, midä tä om pia aasta joosul Võromaa hääs är tennü.
A võrokõisil om timahava olnu hää mitu kõrda iks ka põhjust rõõmu tunda. Võrokõnõ olla om uhkõ ja hää ja tuud tunnõt saa-i ütegi raha iist osta vai är võtta. Seo «uma» tunnõ om 2011. aastagal kõvastõ kimmüst mano saanu.
Joba aasta alostusõn saadi kokko üts illos nummõr: fotokonkursilõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Umakeelitsit silte tegünes vanalõ Võromaalõ mugu mano ja näid võit löüdä uutmada kotussist, näütüses pendsujaamast.
Ka tuu nakkas mõoma, et vana Võromaa ja kihlkunnasildi omma vällän – tiiämi, ku lagja mi maa om ja mändsen kihlkunnan kodo om.
Timahava sai valmis ka üts uhkõ raamat, miä võinu olla egäl vana Võromaa kihlkunnal. A Urvastõ oll’ edimäne ja Valpri Valdo kokko säet Urvastõ kihlkunna kotussõperimüse raamat «Mõtsast löütü kerik» om põnnõv nii Urvastõ kandist peri inemiisile ku ka laembalt vannu juttõ huviliidsilõ.
Tuu om kah hää, et vanal Võromaal tunnustõdas ummi kiräinemiisi: joba neländat kõrda anti vällä kirändüsavvohind «Kanepine hame» kümme aastakka tagasi vällä tulnu raamadu iist, miä om väärt täämbägi. Timahava sai tuu Kama Kaido uma «Ümbreilma reisikirä» iist, varramba omma saanu «Kanepidse hamme» Kauksi Ülle, Kõivu Madis ja minevä aasta Rahmani Jan Soomõ kiränigu Laaksose Heliga katõ pääle.
Süküs naas’ pääle hää sõnomiga, et nelän vana Võromaa latsiaian naati andma võro keele oppust. Sõmmõrpalo latsiaid tekk’ vallalõ võrokeelidse latsiaiarühmä – keelepesä nimega Pallikõsõ. Keelepesä muudu võro keele oppamisõ vasta tundva huvvi nii vanõmba ku latsiaia ja või luuta, et naid pesäkeisi poimitas viil mano.
Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle. A tuu olõ-i kerge võit ja om viil hulga tüüd tetä, et Võromaa lihasuidsutaja saanu nii laapsahe lihha müvvä, et tuust ka är ellä saanu. Lihasuidsutamisõ kitmise tüü iist anti Edalõ avvo: tä valiti ütes aasta koolitajas ja sai viil eräle preemiä perimüskultuuri alalõhoitmisõ ja edesioppamisõ iist.
Aastaga lõpu suur rõõm om tuust, et Eesti rahvusringhääling otsust’ pruuvi, kuis tulõ vällä võrokeeline telelavastus. Tõsõl joulupühäl sai nätä lavastust «Tagamõtsa. Tõnõ joulupühä».
Kas tuu jääs ainumadsõs filmis vai saa seost pikemb võrokeeline teleseriaal, olõnõs suurõlt jaolt tuust, kuis edimäne jago rahvalõ miildü. Nii et ku teil, hää lugõja, om midägi «Tagamõtsa» kotsilõ üteldä, andkõ Umalõ Lehele teedä.
Midä suuvi tulõvas, 2012. aastas: et võrokõisi, võro keele mõistjit olõssi iks hulga. Et tuud teedä saia, saa egäüts üten avita. Om aoluulinõ võimalus panda rahvaloendusõl kirja, et mõistat umma kiilt. Ja tuud võimalust saa pruuki joba mõnõ päävä peräst aasta edimädsel pääväl.
Soovi, et võrokõisi uma tunnõ ja kodokandist lukupidämine saanu viil kimmämbäs.
| | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
