Nummõr' 247
Joulukuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja!
  • Uudissõ
     
  • Keelepesätsirk linnas’ pessä
  •  
  • Teküs talvõkuul latsilõ
  •  
  • Tal’na võrokõisi ansambli Liiso – 15
  • Elo
     
  • Tõist kõrda Afgaanimaa sõan
  •  
  • Põssa – tsiga pini iist
  • Märgotus
     
  • Jutt paiklikust söögist
  •  
  • Mu elo edimädse jõulu
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Kiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
     
     
    Tõist kõrda Afgaanimaa sõan
     
     
        
     
     
    Eesti mehe Afganistanin: Valteri Marko (kural), Sooba Joosep, Pargi Veiko, Muru Taavi ja Toomla Jürgen. Sann uutsõ miihi joba iin. 
        
    Kolm aastat tagasi oll’ Uman Lehen juttu Võromaal eläväst Muru Taavist (26), kiä käve Afganistanin sõdiman. Timahava linnas’ miis vahtsõst Afganistani. Seokõrd olli elo ja ammõdi, midä tull’ sääl pitä, hoobis tõsõ.

    «Eelmine kõrd olli Estcoy 6 jaoülemb. Seokõrd olli Estcoy 12 miinipildja rühmävanõmb. Ülesandõs oll’ pakku kaugtulõ-tukõ mi hindä katõle jalaväerühmäle ja tõisilõ ISAFi (International Security Assistance Force – UL) üksüisile,» alost’ Taavi vahjidõ vällämärkmist.

    Lisas es olõ minevä kõrra nii pall’o läbikäümist kotusõpäälitside inemiisiga. «Või julgõlõ üldä, et paigapäälidse olli õnnõligu, et mi sääl ollimi ja näid avitimi. Nä palssiva meid appi vahtsõt kuuli ja haigõmajja ehitämä ni mi sääl olõgi ao joosul tetti ka vahtsõnõ turg vallalõ. Viil parandimi truupõ ja teid. Meile oll’ seo kasulik selle, et saimi niimuudu näide toetusõ hindäle, a seo om sääl tähtsä. Muido tugõva nä jo mässuliisi,» selet’ Taavi.

    Seokõrdnõ missioon es tähendä patrullin jalaga kõrbõt ja liina piten kõndmist, a egä miinipilja takan istminegi keremb es olõ.

    «Võlsi, ku ütle, et es pelgä surma saia. Hirm oll’ iks kõikaig,» julgõs Taavi tunnista. «Seokõrd es olõ nii hirmsa surm ja laiba, a sõast räsit ja väsünü elo sääl maal. Latsil es olõ latsõpõlvõ. Nä teivä põllu pääl tüüd ja as’ati kivvega. Ku mi näile värvipleiädsi veimi, sis nä es mõista naidõga mitte ku midägi pääle naada. Viil saa-i latsõ koolin kävvü, selle et kuulõ lihtsäle ei olõ. Hallõ oll’ kaia ka sääl elävide inemiisi tüükuurmat. Käsilde külbvä villä, tsirbiga lõikasõ. Hääl juhul om külä pääle üts viläpessümassin, miä käü põllu päält põllu pääle. Ku perrel massina telmises rahha ei olõ, sis tull’ tüüd tetä viläkuutõga. Nii nigu meil vanastõ. Haigõmaja om 80 km takan ja ku es olõ massinat, sis mi ollimigi ainuma, kiä aviti,» kõnõl’ Taavi nättüst.

    Kõgõ suurõmb murõ sääl kavvõl oll’ kodohalu. «Pääle edimäst kuud, ku peräle jõudsõ, kon ma jälki olõ, nakas’ egä pääväga igätsüs kasuma,» ütel’ Taavi ausalõ. Niisama mol’otama ja vaht’ma jäiä tä kah es saa, sis nakas’ aig vinnümä. «Muido olõs tulnu egäsugudsõ rumala mõttõ. Mullõ oll’ kodoigätsüs kõgõ suurõmb vainlanõ sääl,» tunnist’ Taavi.

    Tõsõ mehe ja ka Taavi püüdsevä pääle tüütegemise pall’o trenni tetä. «Egän CPn (check point – kontrollpunkt) olliva eri võimalusõ. Kuna seol missioonil oll’ kokko sadakund miist, kiä olliva jaotõdu kuvvõ CP vaihõl, sis es ole võimalik, et egän CPn olõs kõrralik jõusaal,» jutust’ Taavi.

    A Eesti mehe olli nupumehe: jõusaali ehitämise man pruugiti är nii soomukidõ lumõkett ku ka tühä sõamoona kasti. «Ja olkõ ausa – lihas kasus ja pinge vähänes,» ütel’ Taavi muiatõn.

    Tõnõ kodohalu ärajaja oll’ puutri. «Kaeti filme vai mängiti. Suurõmb jago miihi sõdisi päält peris lahingu ka arvudi sõamängen,» ütel’ Taavi.

    Ka kodotsidõga läbikäümine and’ sääloltuilõ päivile värmi. «Mi kõgõ suurõmban laagrin sai Internetti pruuki ja kodo helistä. Egä päiv sinnä es saa, a ku sai puul tunnikõistki Internetin olla vai kipõ kõnnõ kodo tetä, sis oll’ pääväl mõtõ ja säälolõminõ tsipakõsõ keremb,» kõnõl’ Taavi.

    Sannalda läbi es saa

    Lisas kõgõlõ muulõ oll’ Wahidi baasin ka sann, tettü joba inne Taavit. «Võisi arvada, et ku välän om egä päiv üle 50 kraadi, sis piät iks pistü ull’ olõma, ku viil kuumõmbalõ kotusõlõ ronit. A eestläse es saa ilma sannalda ja edimädsest plaanist tetä kõrd nädälin sanna es tulõ midägi vällä. Sannalava pääl sai iks istu mitu kõrda nädälin: hää oll’ tulla 100kraaditsõst sannast vällä õhu kätte ja tunda, et om jahe,» ütel’ Taavi.

    Estcoy 12 miihil ja naisil oll’ kõva käsk seokõrd pääle kodotulõmist psühholoogi man grupiteraapian kävvü. «Uma tutvidõ hulgan ei tiiä ma üttegi säänest, kinkalõ pääle missiooni psühholoogi api vaia olõsi. Ku vällä jättä nuu, kiä omma vika saanu. A kimmäle om seo saapäälidse miihikar’a seen ka noid, kinkalõ olõs vaia viil eräle psühholoogi api,» ütel’ Taavi.

    Taavi ei kõnõlõ kõgõst, midä ta Afganistanin nännü ja tegemä om pidänü, a tuu puult om tä külh, et Eesti uma sõaväke sinnä vii. «Seo avitas Eesti kaitsõvõimõt kimmämbäs tetä. Sõapidämisega om niisama nigu muiõ asjoga: ku iks har’ota ei saa ja opit kuivalt, sis ei olõ seost kassu. Mi ütsüse sõdiva Eestist nii kavvõl, et seo meile õkva ei putu, a niimuudu näütämi tõisilõ NATO suurilõ riikele, et avitami, ku vaia om. Loodami iks vastapiditsele abilõ kah,» ütel’ Taavi.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin