|
| Juhtkiri: Hää jutuvõistlusõ rahvas | |
| | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | |
Tuu om mu jaos üts aasta parõmbit ja süämehe minevimbit päivi, ku umakeelitside juttõ kirotaja trehväse Uma Lehe jutuvõistlusõ pidol.
Üts hää asi om tuu, et saa näost näkko nätä noid armsit inemiisi, kiä häid juttõ kirotasõ. Saa inemiisiga tutvas, juttu aia ja esimuudu juhtumiisi elost ka elävän ettekandõn kullõlda.
Selle et nuu inemise mitte õnnõ ei kiroda, nä ka kõnõlõsõ armõdu hää meelega. Ku õnnõ kullõjit jakkus. Ja meil jakkus!
Paiga pääl saalitäüs ummi inemiisi ja perän päält 32 000 lehelugõja viil otsa.
Tõnõ hää asi jutuvõistlusõ pido man om tuu, et egä kõrd juhtus, et hindävaihõl tutva inemise trehväse päält 20-30 aasta, ütsaasta saiva kats koolisõsard kokko päält 40 aasta.
Seokõrdki vahtsõndi mitmõ inemise tutvust ja kuuli, kuis lepüti kokko, et pia mindäs ütstõsõlõ küllä.
Jah, elo vii kunagi kuun koolin vai tüün käünü inemise lakja Võromaa eri nukka ja mõnikõrd kavvõmbalõgi. Egäüts eläs umma ello: Räpinäl, Vahtsõliinan, Põlvan, Urvastõn vai väikun Tagakolga külän Läti piiri veeren. Ku suur om sis rõõm, ku trehvät mõnt vanna hääd tutvat ja saat teedä, et nigu sullõ, miildüs ka timäle elost peri juhtumiisi uman kodokeelen paprõ pääle panda. Illos.
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|