Nummõr' 246
Joulukuu 13. päiv 2011
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tagamõtsa elo ETVn
  • Uudissõ
     
  • Sudak-purak Tamulast
  •  
  • Bussikoda tetti valmis ilma rahalda
  •  
  • Tervüseviaga inemiisi karjääripäiv
  •  
  • Tabõli avitasõ umma kiilt oppi
  • Elo
     
  • Võidu tõi elon tõnõ kirätüü
  •  
  • Vana jouluehe
  • Juhtkiri
    Jutuvõistlus
    Ruitlasõ jutt
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
     
    Koolioppus ümbre tetä!
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, rahvatohtri 
      
    Oppa umma poiskõist ja näe, et kuvvõnda klassi opmisõkava ei olõ pümmest Vinne aost seenimaani vällä kopka iistki targõmbas lännü.

    Tohtrõtiidüs om perädü hulga edesi lännü, surmanuhtlus om är kaotõt, a murdõ võetas õks sammamuudu nigu Breþnevi aigu. Eesti keelen om õks 14 käänüst ja kurat tiid, ku pall’o püürdit – ka keelen ei olõ 30 aastaga määnestki edesiminekit olnu. Fakjuu, selmet ja taristu omma mano tulnu, a seo om ka kõik.

    Pall’o ma kolmõkümne aasta joosul naid murdõ pruuknu olõ? Mõnikõrd, ku pitsat vai torti süü, sõs nall’aperäst loe, mitmõs tä om lõigat. Protsõntõ olõ õnnõ õllõpudõli päält võtnu. 4,2st 8ni vällä. Inämbüste miildü mullõ 6,2 protsõnti. Tuu oll’ portõr.

    Vaihõpääl võti rassõmba rehkendüse kah ette, rehkendi 35 ja 40 protsõndi vaihõl. A tuust naas’ mul perän väega sitt.

    Eesti keele opiraamat käsk mul poisilõ selges tetä, määndse omma tegosõnno käändelidse ja määndse püürdelidse lõpu. Ma ei saa arvo, mille latsõlõ tuud ull’ust vaia om. Ku om tegosõna, tulõ är tetä, ja ku ei olõ, sõs ei olõ vajja midägi tetä. Sõs või aoviites protsõnti võtta.

    Ku tervüs lupa.

    Inemise päähä mahu-i ülearvo pall’o tarkust. Ku ma umma vinne keele oppajat piäs nägemä, sõs ma küsü tä käest lõikusõs rahha.

    Ma tahas uma pää seest naid Puškini ja Lermontovi luulõtuisi vällä lõigada, mis sääl joba 30 aastat kettaruumi raiskasõ.

    Ma ei nakka ilmangi vällä rehkendämä, pall’o purgi ruumala om, ku sildi pääl om kõgõ kirän, kas puul liitrit vai liitri.

    Lats tulõ koolist vällä, tiid kõkkõ trigonomeetriäst. A koolimajast vällänpuul om trihhomonoos ja vaenõ lats om tuu vasta ette valmistamalda.

    Üts tiidläne kirot’, et 20 aasta peräst om koolisüstem tävveligult muutunu ja lats opp õnnõ tuud, mis tälle miildüs. Õigõ! Ku edimädsen klassin tahtsõ ma viil kosmonaudis saia, sõs kuvvõndast klassist pääle kooni seoniaoni vällä huvitas minno õnnõ üts geograahvilinõ kotus...

    Must olõs tubli günekoloog tulnu, olõssi parhilla ull’uisi kirotamisõ asõmõl arvada ekäpiten tettü ja avvostõt miis.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin