Nummõr' 246
Joulukuu 13. päiv 2011
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tagamõtsa elo ETVn
  • Uudissõ
     
  • Sudak-purak Tamulast
  •  
  • Bussikoda tetti valmis ilma rahalda
  •  
  • Tervüseviaga inemiisi karjääripäiv
  •  
  • Tabõli avitasõ umma kiilt oppi
  • Elo
     
  • Võidu tõi elon tõnõ kirätüü
  •  
  • Vana jouluehe
  • Juhtkiri
    Jutuvõistlus
    Ruitlasõ jutt
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
     
    Võidu tõi elon tõnõ kirätüü
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
    Prisko Mart uma pini Mutaga 
      
    «Mõtli hoobis tuust kiruta, kuis Balti ketin kävemi ja ma sattõ Inglüse aolehte ummi lorijuttõga,» muheli Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutu kirotaja, Urvastõ valla Toku külä miis Prisko Mart (73). «A meil oll’ põdrajaht. Mehe nilgsõva sääl põtra ja Kargaja Endel, kes tuukõrd oll’ tüüdejuhataja, ku ma sääl liiva laatsõ, kõnõl’ miihile toda kuldsõ daami juttu. Mehe saisõva, väidse käen, ja põdranilgminõ saisõ. Jupp aigu saisiva ja ma mõtli, et muuda umma plaani ja kiroda tollõst.»


    «Kai, et ma tii vigurit – autojuhõlõ, noh,» kõnõl’ Mart uma võidujutu päätegeläsest, kopaga liiva laatmisõ vaihõpääl tettüst kuldsõst liivanaasõst. «Ku vaheaig sisse tull’, sis ma tei tuud, ja ku nä jäl sõitsõva sinnä, sis kävevä iks kaeman. Kae, vormi olli iks väega ilosa, sai tuu Tarto muti käest kah kittä, tiät!» kitt’ Mart umma kunstnigutüüd.

    Tuu kuldnõ kiht liiva vaihõl, minka Mart liivast tettüt naist võõbas’, oll’ olnu nii kulla muudu, et Mart pruuvsõ tuu seest eski kulda vällä uhta. A kuld tuu es olõ, oll’ kergemb ja es jää põhja. Üts Tarto ülikooli geoloog oll’ ütelnü, et seo ollõv Eestin väega harv kvartsliiva kiht.

    A pahandust tull’ Mardil tuust liivanaasõ-vigurist umajago. «Trahvi tetti ühiskondliku kõrra rikmisõ iist,» selet’ miis mõnuga. «Kolm ruublit vast oll’. A mu palk oll’ iks kuus-säidsesada ruublit. Kõvastõ sai tüüd tettüs, ega kopp es saisa. 12 tunni olli pääl ja tõnõ vahetus oll’ kah 12 tunni.»

    Peris tühä kotussõ päält Mardilõ tuu kuldsõ naasõ tegemise halgahus es tulõ. «Legende liiku sääl pall’u,» ütel’ tä tegevüspaiga – Sälgüsmäe kotsilõ. «Kuis naistõrahvas oll’ jaaniüüse udsu seen tsõõrõ kõndnu ja... Ku rahvas kai tuud kujju, sis üts selet’, et oll’ nännü jaaniüüse kuldsõt kujju kah tsõõrõ kõndman. Innemb es tihka kõnõlda, kai, et ei usuta, a nüüt iks «fakt» jo!»

    Ka tõsõ jutu («Kolosi mõtsan nikmine keeletü») kotus, kon Sälgüsmäe kuning ehit’ samblõst onni, ollõv alalõ. Kuning tapõti külh joba sis mõtsa är, ku Mart sõaväen oll’, ja matõti imäkese iist salahuisi maaha, selle et Waltheri püstol oll’ kangli all olnu.

    «Nüüt võit kõnõlda, pästse sääl ka kats mõtsavelle är, lasksõ NKVD majori maaha,» selet’ Mart. «Mõtsavele kaibsõ sääl turvast, olli häste kõva tüümehe.

    Näil oll’ pall’a kere pääl pindsak – all oll’ püstol. Üts kõhna miis oll’, nuu kats mõtsavelle ja üts tüssevõitu miis tull’ kah tüüle. Ma olli mulgun ja vissi turvast, tõsõ pidivä tulõma vahetustõ, a es tulõ. Lätsi küüni kaema. Nigu ussõ valla tei, kai, et majoril oll’ kats püstolit joba n’apu otsan, pad’a alt võetut.

    Naganniga sis tsihtse noid mõtsavelli. Ma olli hää laskja, lasksõ eski piigliga, üle ola ja alt ola. Mul oll’ tagakarmanin väiku Walther. Nigu uss krigisi ja tä mu poolõ kai, nii ma tõmbsi püstoli ja pandsõ toolõ õkvalt katõ silmä vaihõlõ.»

    Mart peläs’ Vinne ao lõpuni, et peräkõrd tuu kõhna miis kõnõlõs kunagi as’a vällä, a es. «Terve Vinne aig kandsõ püstolit üten. Säidse aastat olli abielun olnu, ku naanõ löüdse, et püstol om pad’a all!» selet’ tä.


    Koolin olli kirätüü katõ

    Mardi jaos oll’ võit üllätüs: unõn kah es näe, et sääne asi või tulla. «Koolin nuu kirändi ja etteütelüse – kõik olli katõ!» selet’ tä.

    Jutuvõistlusõlõ saatsõ Mart elon tõsõ ja kolmanda kirätüü. Edimädse kirot’ tä 1970. aastil. «Et saia aokirja Nõukogude Naine, pidi Eesti Kommunisti kah telmä,» jutust’ Mart. «Kiäki muiduki tuud es loe pääle mu – ma olõ kõik läbi lugõnu, Stalini ja Lenini teossõ ja Hitleri «Mein Kampfi» kah. Eesti Kommunistin oll’ jutt, et kapitalisti juutva ummi tüüliisi, uimastasõ viinaga.

    Mul läts’ hing täüs ja kiruti kirä Eesti partei keskkomiteele. Et lugõsi artiklit, lätsi puuti, et hindäle tüüsukkõ ja lõunas võileibu osta. Es lövvä, a riiuli pääl lugõsi kokku 36 marki alkoholi: ti, kommunisti, inämb ei jooda tüüliisi, ti tapati näid!»

    Vastus tull’ kipõlt: kulõ, miis, seo jutu pääle saadami su sinnä, kon tüüsuka omma prii, a võileevä pääle sullõ võidu ei lupa! A ähvärdüses tuu jäigi.

    Mart saa umast meeletüst elost viil mitmõlõ jutuvõistlusõlõ kirota. «Oh, noid juhtumiisi om nii pall’u, et kõik ei tulõki miilde,» rehäs’ jahi-, kala- ja Kaitsõliidu miis käega.

    Viimäne pööräne lugu juhtu seo süküs, ku tä käve naasõga seenen ja sai siini veidü.

    «Jätse püstoli kodu, joosi niisama pall’alt, et korja ruttu viil mäe päält mõtsast siini, saa paras suust,» selet’ Mart. «A mõtsan oll’ vana jämme puu. Kai, et kiäki om är lahknu, pilpis. Lätsi puu manu kaema – kos sääl mõtsmesiläse tulli mullõ kallalõ. Karu oll’ lahknu puu purus.

    Panni sis juuskma. Joosõ ja kurat, kae – egävene suur esäkaru sais neli miitret mu iin, kärg om suun ja rehk katõ käpäga mesiläisi. Ku mu är nägi, pand’ juuskma. Juusk’ vasta jämmet kuiunut leppä, tuu käve kolmõs jupis, ülemäne osa olõssi mullõ, kurat, päähä sadanu! Karu juussõ iin ja ma juussõ takan ja mesiläseparv viil mi takan. Ku nurmõ pääle vällä sai, sis mõtli, et, kuradi ull, mis ma karu takan juussõ.»

    Kahru sääl kandin iks liigus ja ütskõrd üteldi Mardilõ, et timä kopa pääl om käünü «pallidõ jalguga naftavaras».

    A kas peris vargit kah sääl kandin liigus? «No su peräst ei liigu, päti lugõva jo lehte,» tulõt’ Mart miilde kolmõ aastaga iist Uman Lehen olnut juttu timäst, miä alas’ niimuudu: «Ku pätt olõt, hoia parõmb Kuldri-lähküdsest Toku küläst kavvõmbahe: kaitsõliitlanõ ja vannu asju otsja Prisko Mart löüd su üles, nigu om löüdnu 1600 tõist pätti, Saksa ordu piirikivi vai vana ao ravvapalotuskotussõ.»



     
     
     
    Pääleht
     
  • Tagamõtsa elo ETVn
  • Uudissõ
     
  • Sudak-purak Tamulast
  •  
  • Bussikoda tetti valmis ilma rahalda
  •  
  • Tervüseviaga inemiisi karjääripäiv
  •  
  • Tabõli avitasõ umma kiilt oppi
  • Elo
     
  • Võidu tõi elon tõnõ kirätüü
  •  
  • Vana jouluehe
  • Juhtkiri
    Jutuvõistlus
    Ruitlasõ jutt
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg