Nummõr' 245
Märdikuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido laulumeistri
  • Uudissõ
     
  • Mõtsast saa iks viil siini
  •  
  • Karula elu saa parõmbas
  •  
  • Suitsusannapäiv
  •  
  • Jälki rekord-jutuvõistlus
  • Märgotus
     
  • Guerrin’ Triinu: mu kotus om tan Võromaal!
  •  
  • Lehem, lihm vai lehm?
  •  
  • Kalanõ järv avit’ edevanõmbil ellu jäiä
  • Elo
     
  • Musta aroonia nimi jäi löüdmädä
  •  
  • Memme-taadi latsiaian külän
  •  
  • Reis latsõpõlvõmaalõ
  • Juhtkiri
    Kagahii
    Ruitlasõ jutt
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
     
     
    Lehem, lihm vai lehm?
      
     
    Kuuba Rainer, Võro instituudi direktri, Rõugõ kihlkunna miis 
      
    Õks arvas üts vai tõnõ võrukõnõ mõnõ lehejutu man, et «olõ õi seo õigõ võru kiil, selle et mu kodukandin niimuudu es kõnõlda». Tasaligumba arvasõ: «Mõista-i ma taad õigõt võru kiilt, ma kõnõlõ õks nii, kuis mu kotun kõnõldi.»

    Säändse arvamisõ tulõtasõ mullõ miilde üte luu latsõpõlvõst. Üts mu sõbõr ja kooliveli om perit perrest, kon imä oll’ vindläne ja esä eestläne. Poiss mõistsõ nii vinne ku ka eesti kiilt. Nelländän klassin üten vinne keele tunnin pidi egäüts mõtlõma vällä pikä lausõ, et kinka tä poodin käve ja midä ostsõ. Sõbõr sõs ütel’, kuis timä üten imäga «kupiili raatas». Oppaja praavit’, et vinne keelen om ratas «velosiped». Sõbõr taha-s tuuga kuiki peri olla, selle et imä ollõv kõik aig ülnü väntpöörä kotsilõ «raatas» ja et eestikeeline «ratas» om tuust ju tävveste tõistmuudu.

    Kiroti tan nimme «väntpüür». Mu esä om jalgratta kotsilõ inämbüisi õks niimuudu ütelnü. A koristamisõ kotsilõ ütles tä «uborka». No olõs ju ands’ak, ku kiäki nakanu naid sõnnu vägüsi pääle surbma vai kõnõlõma, et tõistõ om võlssi. A tõsõst küllest om mu kotun nii kõnõldu ja ma pruugi uman kõnnõn nii «jalgratast» ku ka «väntpüürä», nii «koristamist» ku ka «uborkat».

    Nii nigu mu esä pruuksõ «uborkat» ja sõbra imä «raatast», niisama pruugimi kõik, kiä inämb kiä veidemb, lainsõnnu. Seo om egän keelen nii. Soomõkeeline sauna om inglüse keelen uma kimmä kotussõ löüdnü, kuiki ka finnish bath om tävveste teedä. Eesti keelen pruugitas näütüses sõnna «dialoog», kuiki om olõman ka eestikeeline sõna.

    Niisama kõnõldas võro keelen «mändest» ja «huntõst», kuiki kõnõlõja tiidvä, et näide kotsilõ omma pruukmisõl ka «petäi» ja «susi».

    A ütsjagu võrukeelitsit sõnnu võiva olla suurõmba jao võrukõisi jaos ju är unõhtõdu ja näide asõmõlõ omma eestikeelidse tulnu. Näütüses «sisask» vai «maiai» omma kõnnõst ju pia kaonu ja kõnõldas õnnõ ööbikust ja koprast.

    Ma olõ kuuldnu mõnõ eestläse käest, et Meri Georgi tõlgitut Shakespeare’i näütemängu tulnu vahtsõst inglüse keelest eesti kiilde ümbre panda. Selle et umal aol oll’ Meri pruuknu pall’u säändsit eestikeelitsit sõnnu, miä põra omma inämbüse eestläisi jaos är unõhtõdu ja võõra. Tuusama «mu kotun kõnõlda-s joht nii».

    Kodukeele vai umakandikeele man mõos ka tuu, et vana Võrumaa esi nukõn om võru kiil olnu õks tsipa esimuudu. Poiskõsõst pääst om mul meelen, et mi kolhoosin oll’ üts miis, kiä es kõnõlõ «kotun» vai «mõtsan» nigu kõik tõsõ, a «kotoh» ja «mõtsah». Ku ma tuu kotsilõ küsse, sõs tetti mullõ selges, et timä om Võrumaa tõsõst veerest perit. Tuust pääle olõ õi mul kunagi tulnu mõtõt, et «mõtsah»-kõnõlõja kõnõlõs võlssi. Tuu om timä kandi kiil, nigu egälütel meist om uma kandi kiil.

    Räpinä kihlkunnan om umanõ kõnõlda «lehem» ja Harglõ kihlkunnan hoobis «lihm», kuiki inämbüisin kotussin üldäs tuu eläjä kotsilõ «lehm». Üle Võromaa kõnõldas inämbüisi «hummõn», a Räpinäst põh’a puul «hummõl». Räpinäst põh’a puul kõnõldas ka «lähiksen», miä om Räpinäst lõuna puul «lähkädseh» ja umakõrda Võrust lõuna puul «lähkül».

    Huulmalda tuust, et sõna omma esi nukõn tõistmuudu, om taa kõik õigõ võru kiil. Ja illus om kullõlda, ku kiäki võtt vaivas pruuki ja tõisilõ miilde tulõta ka vannu võrukeelitsit sõnnu.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin