Nummõr' 245
Märdikuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido laulumeistri
  • Uudissõ
     
  • Mõtsast saa iks viil siini
  •  
  • Karula elu saa parõmbas
  •  
  • Suitsusannapäiv
  •  
  • Jälki rekord-jutuvõistlus
  • Märgotus
     
  • Guerrin’ Triinu: mu kotus om tan Võromaal!
  •  
  • Lehem, lihm vai lehm?
  •  
  • Kalanõ järv avit’ edevanõmbil ellu jäiä
  • Elo
     
  • Musta aroonia nimi jäi löüdmädä
  •  
  • Memme-taadi latsiaian külän
  •  
  • Reis latsõpõlvõmaalõ
  • Juhtkiri
    Kagahii
    Ruitlasõ jutt
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
     
     
    Guerrin’ Triinu: mu kotus om tan Võromaal!
      
     
    Guerrin’ Triinu üten tütre Iloga. 
      
    Guerrin’ (üteldäs 'gerrä') Triinu (37) tull’ viis aastakka tagasi üten prantslasõst mehega (Emmanuel, 36) Vahtsõliina lähküle Küläorgo elämä. Katõ latsõga (Ilo 3,5, Louis 1,5) pere tege kõrda Triinu vanaimä vanõmbide elokotust ja Triinu om löüdnü kodokandin ka meeleperädse tüü.

    Viis aastakka tagasi, päält Võromaalõ tagasitulõmist, kitit Umalõ Lehele, et kodokant om kõgõ parõmb elämise kotus. Kas arvat õks nii edesi?

    Ju ma iks arva, ku ma siiä püsümä olõ jäänü! Ju ma sis tunnõ, et mu kotus om tan Võromaal: mul om tan hää olla ja mu perrel om kah hää olla. Tan om ruumi pall’o, lastas tetä sändsit asjo, nigu ma taha tetä.

    Kon ja määne ti elämine om?

    Meil om Küläoron väiku majakõnõ. Keriguopõtaja sann oll’ tuu maja. Vanaimä vanõmba olli popsi sääl majan. Perren oll’ säidse last, üts lats sääl elli, a vaihõpääl jäi maja tühäs.

    Ku mu miis tull’, sis tä kai, et teil om tan jo kats hektärri maad ja maja, kuis ti lasõti är häödä. Miis ehit’ maja üles ja mi mahumi sinnä väega häste är. Sääl om kõik, mis om vaia ütele väikulõ perrele! Olõmi rahul, et saami ellä majan, millel om uma lugu.

    Kuis su miis, prantslanõ, tulõ toimõ Eestin, Võromaal elämisega? Määnest tüüd tä tan tetä saa?

    Timä om ammõdi poolõst aidnik. Tuud tüüd tä ei olõki viil saanu tetä, selle et ehitämist om olnu kõik aig. Tä pruuvsõ oppi külh tan palkmaja ragomist, a timäga om sääne asi, et prantslasõ ei viisi väega oppi! Kiilt es opi tä kah raamadu takan, kiil tulõ täl elämisega ja tä ei saaki viil tüühü minnä. Pruuvsõ külh. Sis kaimi, et olõ-i mõtõt tõisilõ tüüd tegemä minnä, ku hindäl om koton tüüd nii pall’o. Latsi kah vaia kasvata.

    Midä tä arvas Võromaa elost?

    Mille tä tahtsõ tulla siiä Võromaalõ – ruumi om pall’o. Säänest asja ei olõ egäl puul.

    Viie aastaga om tä arvo saanu, et eestläisiga ei olõki egä kõrd lihtsä läbi kävvü.

    Eestläne om sääne, et tä ei näüdä vällä, kas tälle miildüs vai ei miildü määnegi asi. Tuuga tä ei harinõ nii häste. Tuu kah, et ümbretsõõri kõnõldas võro kiilt, a tä ei saa eesti keelestki arvo. Tuu keele ja läbikäümise asi om vast jah timä jaos kõgõ rassõmb. Muuga om tä är harinu: eesti söögi tälle miildüse ja...

    Prantslasõ mõistva võtta aigu esihindä ja perre jaos. Timä näge tuud, et eestläse tegevä õnnõ tüüd, omgi tüü kõikaig ja tuu ei saaki otsa. Ma olõ püüdnü üteldä külh, et meil om jo ilm sääne, et suvvõ om nii veidü, et piät tegemä aiavilä kipõlt är, muido tulõ süküs pääle ja sa ei saaki midägi.

    Määnest kiilt koton kõnõlõti?

    Hindävaihõl kõnõlõmi prantsusõ kiilt. Tuu om jäänü, tuud ei saa inämb muuta, esiki ku tahami. Timä kõnõlõs latsiga kah prantsusõ kiilt. Ma kõnõlõ eesti kiilt, vanavanõmba kõnõlõsõ võro kiilt. Latsõ vastasõ niimuudu, et ku vanõmb lats Ilo taht midägi väega saia esä käest, sis tä küsüs prantsuskeelen... (naard)

    Ku latsõl om mitu kiilt, kas kõnõlõma nakkaminõ võtt tsipa rohkõmb aigu?

    Mi esi mõtlimi kah tuud, a tegeligult omma mõlõmba latsõ väega kipõlt kõnõlõma nakanu.

    Ku kerge vai rassõ om maal tüüd löüdä?

    Ku esi tahat, sis tüüd iks lövvät. Küsümüs om, määnest tüüd. Loomingulidsõmbat tüüd om rassõ löüdä. Piät tegemä iks mitund tüüd kõrraga. Ma olõ tennü umma asja ja riigitüüd kah mant. Om iks olnu nii, et inne tulõ tüü mu mano, ku pidänü tüü perrä juuskma.

    Miä avitanu kõgõ inämb maaello parõmbas tetä ja nuuri inemiisi maalõ tuvva?

    Prantsusmaa om ummõhtõ suur riik, a iks noorõ läävä maalt liina. Maaelol piät olõma väärtüs, et noorõ tahtnu jäiä. Aokirändüs saanu tetä, et olnu positiivsit juttõ maainemiisist ja näüdätäsi, kuis nä maal toimõ tulõva.

    Noorõ kõnõlõsõ, et tulnu maalõ elämä, a talvõl päse-i kotost vällä, kuul ja tiatri omma kotost maru kavvõn...

    Kooliteema om sääne, et ma esi pandnu uma latsõ joba latsiaida Rosmalõ. Kah’o, et tuu nii kavvõndan om. Võinu lähkümbäl olla sääne väiku uma latsiaid ja kuul. Tiatri om luksusasi – tuust ma puudust ei tunnõ.

    Sul om plaan kokko säädi raamat Võromaa süükest? Kõnõlõ tuust lähkümbält.

    Et olõmi joba pruuvnu esi noid süüke tetä, sis kaimi, et mille laskõ retseptel niisama vihun olla, panõmi kokko raamadu. Tahtnu köütä süüke ka aoluulidsõ tagapõh’aga. Kuis ja mille om noid tettü õkva niimuudu. Tiiämi külh, et suurmapudõr om olnu pidosüük. A mille? Egäl as’al om uma põhjus. Olnu hää, ku saanu pernaisi käest retsepte kor’ada ja vanno inemiisi käest viil tiidmiisi.

    Mändsit süüke esi inämb koton tiit?

    Meil om sääne segäküük. Ma tii eesti ja lihtsämbit asjo, miis tege prantsusõ süüke.

    Ku pall’o om Vahtsõliina liinamäe ja Piiri kõrdsi ettevõtmiisil tegemist uma kandi, vana Võromaa kultuuriga?

    Aoluulinõ välläpanõk om keskaost. Ku nakkat mõtlõma, sis om talorahva keskaig ja herräsrahva keskaig. Tuu välläpanõk om inämb rikkamba rahva elost. Mis köögipuult pututas, sis püvvämi tetä mõlõmbat. Om talorahvasüüki ja ka peenembät herräsrahva süüki. Talorahvasüüki om lihtsämb tetä: meil om mälu alalõ, teemi tuud loomulikumbalt, esihindäst.

    Suvõl käü Piiri kõrdsin pall’o rahvast, talvõl veidemb. Selle mi mõtlõmigi, et talvõl tulõ tetä oppuisi. Näütüses seletämi latsilõ, määne oll’ elo sis, ku viil eelektrit es olõ. Kuis sis jutustõdi, mängiti, laulti, süvvä tetti.

    Tulõviguplaani?

    Kokaraamat om suur unistus ja et Piiri küük olnu kotus, kohe tahtnu inemise tulla, mis olnu elon, õigõ ja ausa asi.

    Küsse Rahmani Jan
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin