Nummõr' 245
Märdikuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido laulumeistri
  • Uudissõ
     
  • Mõtsast saa iks viil siini
  •  
  • Karula elu saa parõmbas
  •  
  • Suitsusannapäiv
  •  
  • Jälki rekord-jutuvõistlus
  • Märgotus
     
  • Guerrin’ Triinu: mu kotus om tan Võromaal!
  •  
  • Lehem, lihm vai lehm?
  •  
  • Kalanõ järv avit’ edevanõmbil ellu jäiä
  • Elo
     
  • Musta aroonia nimi jäi löüdmädä
  •  
  • Memme-taadi latsiaian külän
  •  
  • Reis latsõpõlvõmaalõ
  • Juhtkiri
    Kagahii
    Ruitlasõ jutt
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
     
     
    Memme-taadi latsiaian külän
     
    Zopi Liivi, Rõugõ latsiaia Tõrukõisi rühmä oppaja
      
     
    Pütsepä Sven üten vanaimä Juuli Leaga meisterdämän. 
      
    Ku Eestin peetäs memme-taadi päivä tõist aastat, sis mi latsiaian om põlvkundõ köüdetü joba pikembät aigu. Seokõrd otsustimi tetä nii, et õga lats kuun uma vanaimä vai vanaesäga saanu 23. märdikuul meisterdä ja juttu aia.
     
    Lugu sai algusõ sis, ku põimukuu õkva alanu oll’. Lätsimi oppaja Schönbergi Anne-Lyga suvõülikuuli Vaskna tallo, kon pernaasõ Utsali Margiti käsitüühuvi oll’ õga sammu pääl nätä.

    Anne-Ly arvas’, et mi võinu pallõlda rahvarõivin puppõ latsiaida näütüse jaos.

    Edimält es olõ pernaanõ tuuga nõun. Naid ilosit puppõ oll’ innegi mitmõlõ poolõ lainu pääle võtta tahetu, a puppõ jaos olõ-i sääne paigast tõistõ vidämine hää.

    A ma mõtli oppaja Lauri muudu edesi. Ku saa-i kõkkõ, sis vast saa poolõ.

    Talon oll’ hulga ka muid puppõ. Kõnõlimi kokko, et Vaskna talo pernaanõ tulõ esi latsiaida küllä, näütäs puppõ ja jutustas näide sündümisest. Paki õkva vällä «memme-taadi» pido Tõrukõisi rühmän.

    Pidopäävä olli latsõ jo hummogust pääle herevällä. Ammu oll’ selges opit Sipsigu saamislugu (väiku näütemäng). Tandsu ja laulu olli ka jo peris selge.

    Üleandmist oodi ka latsi hindä tettü helkäjä tammõtõhvikõsõ, et vanaimäl-vanaesäl ka pümmel aol olnu julgõ välän kävvü.

    Küläline Margit oll’ üten puppõga kah olõman ja nii võisõmigi pidoga pääle naada.

    Armsa oll’ nätä, kuis vanaimäkeisi silmä likõs lätsi ja vanaesä mõnusalõ muheli, ku näide latsõlatsõ lauli ja tandsõ.

    Ku tervütüskontsõrt läbi sai, läts’ jutujärg pupimeistri kätte. Lõpus säeti pupi saali aknidõ pääle. Näütüs jääs kaemisõs üles tõõsõ jõulukuuni (2.12.).

    Oppaja Anne-Ly näüdäs’, kuis karvatraadist, langast ja puunupust saa tetä armsit katripuppõ. Utsali Margit oll’ üten toonu vahtsõst pruugitavat paprõkraami, minkast sai tetä kaartõ.

    Õdagu lõpõtusõs seimi biskviite, põrknakuklikkõ ja jõimi hainatsäid miiga. Avvukotus oll’ vanaimä Meldre Maire küdsetül tordil.

    Looda, et ilosan majan müüdä saadõt õdak jätse kõigilõ hää mälestüse. Aituma kõigilõ, kes ütte vai tõist muudu mi ettevõtmisõlõ ola ala panni vai tuust ossa võti.
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin