Nummõr' 244
Märdikuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Märdi lätsi, Katri tulõva
  • Uudissõ
     
  • Uma Meki kõgõ umakeelitsemb kauplõja möi tatrikku
  •  
  • Võrokiilset muusigatunni om keremb pitä ku füüsigatunni
  •  
  • Võro keelen lugõva parõmbidõ maalatsõ
  • Märgotus
     
  • Liinainemine kõnõlgu maaelust sis, ku tuust medägi tiid!
  •  
  • Luisu Ahto: olõmi latsiga eski haanimehe piipu meisterdänü
  • Elo
     
  • Ameerikan pillilatsi ja sugulaisiga
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Juhtkiri: Vähämb ahnust!
     
      
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja 
      
    Üts ettevõtlik Võromaa inemine pakk’ lahkõlõ umalõ naabrilõ: «Tuu sullõ liinast lihha, mass õnnõ kolm eurot kilo, odavampa sa koskilt ei saa!» No sis saa-i jo võtmada jättä... A ku naabri peräkõrd esi liina trehväs’, sis tä näkk’, et säänestsamma lihha sai 2.50-2.70ga... Pahamiil oll’ suur, et lask’ hinnäst är pettä.

    Olõs tõnõ ausalõ ütelnü, et poodihind om sääne, a tuumisõ iist võta nii pall’o mano, olnu-s hätä...

    Tõnõ juhus oll’ Maxima poodin. Latsi seerikide man oll’ suur silt: soodushind 5.90. Oll’ hääst hinnast hää miil: seerigu korvi ja kassa mano minek.

    A kassapidäjä arvudi näüdäs’ seerikide hinnas 9.20. Õiõndi, et mille riioli man odavamba hinnaga silt om? Kassapidäjä ütel’ tuima helüga käsu pääle päähäopidu vastussõ: «Ma ei tiiä midägi, mul om arvutin sääne hind, võtati vai ei?» No võti iks, latsõl oll’ seerikit vaia. A halv tunnõ jäi ja sinnä puuti es taha tükk aigu minnä.

    Ku pall’o «kassu» saava nuu tegeläse, kiä väiku raha peräst inemiisi hanitasõ? Ku pettäsaanu inemine väega pahanõ om, võit saia lehte, «Võsareporterihe» vai «Kaua võib!» saatõhe: taplõ sis terve Eestimaa silmi all nii, et karva lindasõ...

    Ku hanitaja om määnegi ettevõtõ, sis usu, et päält aokirändüste päsemist tii-i pall’o inemise tuu poodi vai kaupmehega tegemist ja kahó tuust või olla eski satu kõrdo suurõmb, ku pahatsõlõ kundõlõ perräandmisõst.

    A ku hanitaja om umaküläinemine, sis või luu lõpp viil kehvemb olla. Ku sust külän inämb luku ei peetä, sis varramba vai ildamba saat uma ahnusõ iist halusa palga. «Ahnus aja upakilõ!» ütles joba vanasõna.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin