Nummõr' 244
Märdikuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Märdi lätsi, Katri tulõva
  • Uudissõ
     
  • Uma Meki kõgõ umakeelitsemb kauplõja möi tatrikku
  •  
  • Võrokiilset muusigatunni om keremb pitä ku füüsigatunni
  •  
  • Võro keelen lugõva parõmbidõ maalatsõ
  • Märgotus
     
  • Liinainemine kõnõlgu maaelust sis, ku tuust medägi tiid!
  •  
  • Luisu Ahto: olõmi latsiga eski haanimehe piipu meisterdänü
  • Elo
     
  • Ameerikan pillilatsi ja sugulaisiga
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Tõtõ om hallus!
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, filosoohv 
      
    Heräsi täämbä päähaluga. Seenimaani haltas. Ja süä läügüs. Mullõ om paar kõrda üteld, et mul olõ-i süänd. A mis tuu sõs läügüs? Midägi piät rõnnun sis õks olõma.

    Joonu kah ei olõ. Viimäne pits oll’ määnegi kolm kuud tagasi, tuust es pidänü nigu haltama. A mugu haltas ja läügüs.

    Ei tiiä, kost sääne ütlemine om tulnu. Ku massin läügüs, om hää, ku sõrmus sõrmõn läügüs, om hää. Aknõ läügüse, vesi järven läügüs. A ku süä läügüs, sõs om halvastõ.

    Kuismuudu saa süä läükü, ku süäme man valgust ei olõ? Päiv joht rõndu ei paistu. Pääväga saat naha pruunis palota, UV-numbriga võit nahavähä saia, a rõndu ei jõvva kimmäle mitte ütski valgusõjoonõkõnõ.

    Õnnõ haigõmajan lõikuslavva pääl saa inemise süänd valgusta. Vai lahksamislavva pääl.

    Tuu tähendäs, et kiil om täüs võlsmist. Inemise arvasõ, et süä om meeleelund, a tä om õnnõ umbõs kolmõsaa viiekümne gramminõ tummõtverevät-lillakat värvi lihatomp, kon omma määndsegi koja, vatsakõsõ, klapi.

    Süä om pump. Ja ku inemisele midägi süäme pääle panda, sis tä koolõs maaha.

    Viil hullõmb, ku inemine taht hindäle midägi süämehe võtta, sõs om tä õkvalt koolnu. Sinnä avitas mõnõst liivateräst ja omgi pump kutu. A inemise arvasõ, et nä võiva süämehe tiid midä võtta.

    Tuu süä, midä mi hindäle silmi ette kujotami, tuu, mida kiräkuvõridõ pääle joonistõdas ja kallimbalõ saadõtas, om midägi muud.

    Tuu om perse. Nii ku tuu võlss-süäme tõistpiten käänät, om selge. Ku miis ütles naasõlõ, et tä taht timäle süämehe kaia, taht tä periselt tima perst nätä. Mis sa tuust lihatombust kaet.

    A tagaots, tuu om joba midägi tävveste muud. Tuu om väärtüs umaette!

    Sõs piäs mul loogilidsõlt võttõn parhilla perse läükmä. Saa läükü külh, ku päiv pääle paistus. A läük rõnnun.

    Perse või olla hoobis tähtsämb ja suurõmb organ ku seenimaani arvatu. Tuu, mink pääl sa istut, om arvada õnnõ ijämäe tipp.

    Ütessäkümmend protsõnti inemise persest om hoobis inemise seen? Vot seo om löüdüs!

    Vot kohe filosohviirmine vällä või viiä. Tõtõni! Sa võit mõtõlda, et su kats korgõt koolitust ja partein ja katõtõistkümne firma nõvvokogon olõminõ tege sust inemise.

    Sa võit nii arvada. Sa võit hindäle Hugo Bossi sälgä aia ja piiglist esihindäle paistutki tipp-topp. A kõrvaliidsilõ paistut sa õks ku suur perse. Käänä hinnäst mispiten tahat.

     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin