Nummõr' 244
Märdikuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Märdi lätsi, Katri tulõva
  • Uudissõ
     
  • Uma Meki kõgõ umakeelitsemb kauplõja möi tatrikku
  •  
  • Võrokiilset muusigatunni om keremb pitä ku füüsigatunni
  •  
  • Võro keelen lugõva parõmbidõ maalatsõ
  • Märgotus
     
  • Liinainemine kõnõlgu maaelust sis, ku tuust medägi tiid!
  •  
  • Luisu Ahto: olõmi latsiga eski haanimehe piipu meisterdänü
  • Elo
     
  • Ameerikan pillilatsi ja sugulaisiga
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Ameerikan pillilatsi ja sugulaisiga
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Kandlõ, viiuli ja vilepilli sälän, lätsi Võromaa noorõ muusigu minevä kuu Ameerigamaa eestläisile eesti perimüsmuusikat mängmä. Lei näidega punti: tütär om kandlõmängjä ja viil oll’ himo nätä Interneti-lehe Geni.com abiga üles lövvetüisi Ameeriga-sugulaisi.
     
     
      
    Et üts sugulanõ lubasi lahkõlõ kõigilõ säitsmele Võromaa külälisele priid üümajja, muusikit aviti sõiduraha kokkosaamisõ man Eesti Kultuurkapital ja Sõmmõrpalo vald, sis saigi plaanist peris sõit.

    Ameerikan käünü Pillilaagri Pundin mängvä vanõmbat eesti rahvamuusikat Kuslapuu Kaisa, Laube Valev, Piho Ann-Maria, Rahmani Hebo ja pillioppaja Laube Kadri üten tütre Dimitraga.

    Hellü tetäs toropilli, viioli, lõõdsa, kandlõ, vilepilli ja tõisigi pillega. Suvõl mängvä noorõ kuun Võromaa rahvapillilaagrin, midä kõrraldas Laube Kadri.
      
     
    Unistuisi tüükotus Ameerikan: seo märgi hoitja 
      
    31 tunni pikk päiv

    Kellä perrä linnas’ linnuk Helsingist New Yorki «õnnõ» tunn ja 40 minotit, a ao perrä iks katõssa ja puul tunni – sõidimi pääväl hannan.

    Inne sõitu sai Internetist loetus, et USA toll küsüs hulga küsümüisi ja puistas kõik koti läbi. Ameerikahe ei tohe vitä lihha, piimä, puuvillä. Alkohooli või üten olla üte liitri jago.

    Tollisaban oodimi üle katõ tunni, a ku peräkõrd tollimehe mano jõudsõ, sis niigrepoiss õnnõ naarat’, võtsõ näpujäle ja küsse, kas koti seen lihha olõ-i.

    Ütli, et kossa hukan, õnnõ sokolaat, ja oll’gi tollist läbi saadu. Eesti sokolaati sai külh mitu killo üten võetus, selle et suvõl Võromaal külän käünü vanaesä velle pojapoig Aavo kitt’ tuu hääd maiku.
      
     
    Pillilaagri Punt Lakewoodi Eesti majan mängmän 
      
    Pätsu pilt om, Ilvesse pilti olõ-i

    Ameeriga eestläisi sai hulga nätä: rahvamuusigu teivä kontsõrdi nii New Yorgi ku Lakewoodi Eesti majan.

    Lakewoodi Eesti majan olõssi aig nigu edimädse Eesti ao lõpun saisma jäänü: saina pääl Pätsi, Laidoneri ja sõan häönü Tarto kivisilla pilt, lava pääl tolmunõ vana must klavõr. Eesti lipp kõrvuisi Ameeriga lipuga. Üllen lae all rian edimädse vabariigi maakundõ ja liinu vapi.

    «Ma ei saa seoniaoni arvo, mille ti, ulli, nuu rajooni maakundõs teiti?» sai majahoitja Sepä Imbi käest krõpõ seletüse, mille Lakewoodin õnnõ Pätsu-aigsõt Eesti haldusjaotust tunnistõdas.

    Pätsuaignõ miis (sündünü 1938) om ka Eesti maja juhataja Parmingu Priit. Ku tä suurt Eesti lippu varda otsa ai, sis ma uursõ, kas Lakewoodin eläs ka võrokõisi? Pidi olõma Hanimägi pere, Treumuthõst omma õnnõ naasõ perrä jäänü. Saluri Peep ja Ülle kõnõliva, et näide vanõmba olli kogoni Rõugõ kanti tagasi elämä lännü, ku Eesti vabas sai. No omma nä joba koolnu ja Jaanipeebulõ matõtu.

    Päält sõta elli Lakewoodin 400–500 eestläst, no kõvastõ veidemb. Parmingu Priit selet’, et vahtsõ Eesti vabariigi aigu om tulnu sinnä viis nuurt naist ameeriklaisilõ mehele.

    Kats naist olli õkva sääl ja seledi, et igätsese Eestit armõdulõ, a pere ja latsõ omma Lakewoodin... Ku Helica-nimeline blond naanõ näkk’ mu sälän hamõt kiräga «Aigu om», lätsi timä silmä helkämä: «Mu vanaimäkene kõnõl’ nii! Ma olõ jo seto!»

    Viil sai tutvas esä-pojaga: Prima Vello ja Kaljuga. Vellol oll’ kaalan jämme kuldkett ja käe pääl uhkõ kell (ollõv Rolex ja väärt 7000 dollarit). Vello kõnõl’, et timä firma ehitäs maiu üle laja Ameerigamaa. «Mu vanaunol oll’ Eestin talo, a ma es võta tuud tagasi. Andsõ sokolaadi noilõ inemiisile, kiä sääl elli, ja ütli, et ärke väriske!» selet’ tä.

    Poig Kalju kasvatas hobõsit. Tälle miildüse ilosa eesti laulja Maarja-Liis ja Hannah. «Maarja-Liis käve siin laulman, teimi kuun pilti ja tä om mul Facebookin sõbõr!» kitt’ tä.

    Lakewoodi naasõ olli tennü pido jaos iks eesti süüki: uasuppi, rosoljet ja heeringävõiuleibu.

    Vällänägemise perrä olli täpsele nigu meil, õnnõ määnegi Ameeriga mekk oll’ iks selgele man.

    Päält pillimängu säädse rahvas kaema filmi president Ilvessest. A Ilvesse pilti näil saina pääl es olõ. «Olõmi mitu kõrda kutsnu, a tä ei olõ siiä küllä tulnu,» selet’ Priit tsipakõsõ pettünült saman New Jersey osariigin üles kasunu Eesti presidendi kotsilõ.
     
     
    Tegeläisi New Yorgi uulidsa päält: Käsna-Kalle ja kipõ sammuga hiinlanõ 
      
    Keldribaarin nõuti Pulga Jaani laulõ

    Päävätsele pilli- ja lauluoppusõlõ New Yorgi Eesti koolin tull’ saalitäüs latsi üten vanõmbidõga, a õdagu kontsõrdilõ õnnõ 15 inemise ümbre.

    Õigõ pido naas’ päält kontsõrti Eesti maja keldribaarin. Pillimängjide mano astsõ Sassi-nimeline vanaherrä ja telse Pulga Jaani laulõ: «Tulõ, aga tulõ!» ja tõisigi. Herrä ütel’, et oll’ umal aol üten Jaaniga ülikoolin opnu.

    New Yorgi Eesti majan trehvsi ka Urvastõ kandist peri abielopaari Meltsä Riho ja Siljaga (näiopõlvõn Rüga). Nimä olli Eesti kuuli toonu kats tummõ näoga latsõlast, kiä sõnnagi eesti kiilt es mõista, a leivä rahvalaulõlõ jalaga takti külh.

    Eesti maja ussõ takan käve muidoki hoobis tõnõ elo. Et liinan oll’ kapitalismi-vastatsidõ meeleavaldus, sis oll’ New York veerest veereni politseid ja näide massinit täüs. Saisõva katõ-, nelä-, a ka kolmõkümnekeisi. Turisti teivä pilti, politsei posiirse vai haiguti. Üts magasi uma massina seen ja ku kõtt tühäs läts’, sis tõiva kilekotiga lähembäst McDonaldsist hamburgõrit.

    Et New Yorgi politseilõ kipõsüük miildüs, tuud sai arvo joba näide kõtuümbremõõdust.

    Mõtli, et kuis nä külh joudva ummi kõttõga pätte takan aia. Vai sis ei ajaki, õnnõ laskva?

    Viil oll’ liin täüs egäsugutsit inemisesuuruidsi eläjit: Miki-Hiir, Käsnä-Kalle, Kung-Fu-Panda jne. Turisti tei hää meelega noidõga raha iist pilti.

    Halloweeni aigu ilmu uulidsa pääle ka egäsugudsõ kolli, hanna-sarvõ olli külen ka poodimüüjil ja baaridaamõl.


    Ameeriga süük = kõtuhalu

    Edimäne asi, midä joba paari päävä peräst nakkat Ameerigamaal takan ikma, om must leib. Ja tõnõ om supp. Hamburgõrit ja friikardokit sai Ameerikan katõ nädäli joosul süüdüs inämb ku eelmidse kümne aasta joosul kokko ja tuust sai parra kõtuhalu. Viil omma sääl väega popi glasuuriga tsõõrigu Dunkin Donuts.

    Et Ameerikan omma söögi maru suurõ, tuud oll’ mullõ üteld külh, a iks hiitü, ku söögikotussõn (pidi olõma traditsioonilinõ New Jersey diner) tuudi lavva pääle kõgõpäält sai võiuga, sis taldrigutäüs salatit mitund sorti soostiga ja sis viil pääruug, miä oll’ kolm kõrda nii suur ku Eestin.

    Rahha küsüti tuu kõgõ iist õnnõ 14 dollarit (otav – McDonaldsin massõ vähälik hamburgõr pia 6 dollarit) ja perrä jäänü süük pakiti lahkõlõ kodo üten.
        
     
     
    Kas sändse kõtuga politsei jõud pätti takan aia? Sass New Yorgi Eesti maja keldribaarin Pulga Jaani laulõ jourutaman, kitarriga avitas Kuslapuu Kaisa 
        
    Pents om otav, a...

    Ärke kõrraga kadõhust tundma naakõ, ku saati teedä, et Ameerikan om pents ja diisli poolõ odavamb ku Eestin!

    Tuu tõnõ puul saias su käest kätte iks: egä kobõdamba silla, tunnõli vai tii pruukmisõ iist küstäs tollimassu. Kõgõ väikumb summa, midä näi, oll’ 35 senti, a Kennedy-nimeliste linnujaama viivä perädüsuurõ silla pääl sõitminõ massõ 13 dollarit.

    Ameeriga filmest om teedä, et sääl omma veomassina perädü suurõ nokaga kabiiniga. Ja mõnuga kirotasõ ameeriklasõ uma veomassina kabiini ussõ pääle «monster» (jälehüs) vai joonistasõ kollipilte.

    Uursõ Aavo käest, mille lubatas sändsil hiidmassinil sõita, kas nä teid ei lahu vai. Aavo ütel’, et lahkva muidoki, a rahvas pidä massinidõ rasõhusõlõ piiri pääle pandmist ettevõtlusõ segämises ja vabahusõ ärvõtmisõs.

    29. rehekuul oll’ USA hummoguveeren uutmalda varra lumõtorm. Oll’ nätä, ku hädän olli ameeriklasõ ummi «all seasons» (kõiki aasta-aigõ) kummõga: sõidõti väega aigupite ja iks oll’ massinit tii veeren kraavin. Kolm inemist oll’ tormin hukka kah saanu. Harju Aavo tütär Kirsti, kiä tüütäs 911 häirekeskusõn, kõnõl’, et ku näil om hariligult 200 välläkutsõt päävän, sis tuu päiv oll’ 2000.


    Sugulaisi näi edimäst kõrda elon

    Kuis Ameerikan elo käü, tuud seletivä lahkõlõ mu sugulasõ, kellest suurõmbat jako näi elon edimäst kõrda. Väkev tunnõ oll’, ku 30 aasta vannuidsist mustvalgist piltest vanavanõmbidõ pildikarbin saiva peris elävä inemise.

    Hallõ, et noist sugulaisist, kiä 1944 Võromaalt Saksamaalõ ja edesi Ameerikalõ pagõsi, olõ-i inämb üttegi elon. Kõgõ vanõmb elon Ameeriga sugulanõ om sündünü Saksamaal.

    Aavo ja timä tsõdsõtütär Tiina kõnõlõsõ eesti kiilt külh, a nägevä tuuga iks vaiva. Kõgõ parõmb keelemõistja oll’ 1941. aastal Saarõmaal sündünü Lõhmussõ Piitre, üte mu (kah’os koolnu) sugulasõ miis.

    Piitre oll’ ka muido huvitav kujo: inneskine sõaväelindaja, kõva jahi- ja kalamiis. Timä suvõmaja om mäkin Coemans Hollowi nimelidsen küläkesen Hudsoni jõõ lähkül.

    Sääl Piitre suvõtarõn mäe otsan mõtsa seen, kon naabri maia nätä es olõ, tundsõ kõgõ inämb kodost tunnõt.

    Ku Aavo kodoliinan Somersetin oll’ naabridõ kotsilõ teedä õnnõ tuu, et üte omma juudi, tõsõ niigre, kolmanda indiaanlasõ, sis Piitre kõnõl’ ummist naabriist, et üts pidä 18 kassi ja timä maja haisas hirmsahe.

    Tõnõ oll’ kah nii säidset-katsat kassi pidänü ja ku är kuuli, sis vaheti suguladsõ kõik põrmandu vällä. Kolmandaga aja Piitre maa-ärri: taht osta mano 12 aakrit (4,8 hektärri), et kiäki es saanu tä maja lähküle umma onnikõist ehitä.

    Ku Piitre tuu maja ost’ ja läts’ kasvomaja jaos eläjäfarmist sitta küsümä, sis kai talomiis New Jersey massinanumbrit ja ütel’, et ei saa. A ku kuuld’, et Piitre om iks «umakülämiis», sis laat’ esi sita käro pääle ja es taha tuu iist midägi. Õkvalt nigu meil Võromaal...

    Märgihoitja – liisna ammõt!

    Piitre suvõmaja lähkül panti tii pääle vahtsõt asfalti. Ku hummogu säält müüdä sõidimi, sis saisõ üts miis ja hoitsõ märki «Slow» (sõida tassa). Õdaguspoolõ saisõ tä iks sääl ja ma visksi nall’a, et taha kah Ameerikalõ tüüle – tuu märgi hoitjas! Kiilt olõ-i vaia mõista, tüü olõ-i rassõ ja palk om nigunii mitu kõrda suurõmb ku Võromaal!

    A ma es taha Ameerigamaalõ jäiä. Üles löütü häid Ameeriga sugulaisi tahassi kül viil nätä.

    Suvõl lubasi nä Võromaalõ küllä tulla. Sõs saa näile näüdädä, määnest ello mi tan elämi ja kon oll’ näide vanõmbidõ-vanavanõmbidõ kodo.



     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin