Nummõr' 243
Märdikuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mõtsavelli ümbrematminõ
  • Uudissõ
     
  • Tulõkil om näütüs savvusannust ja savvusannapäiv
  •  
  • Võigõluisi täüs võro keele nätäl
  • Märgotus
     
  • Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja!
  •  
  • Preedeni Ulla: ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi
  • Elo
     
  • Simunapäävä laat Lindoran
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Jutuvõistlus
    Vana pilt kõnõlõs
    Aholämmi
     
    Preedeni Ulla: ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi
     
      
     
    Preedeni Ulla uma inneskidse tüülavva takan. Tiidläse tüü jääs nüüt mõnõs aos suiku, iin uut maavanõmba ammõt. Rahmani Jani pilt 
      
    Täämbä om vahtsõ Põlva maavanõmba Preedeni Ulla (31) edimäne tüüpäiv. Uma Leht pruuvsõ perrä uuri, mis inemine taa vahtsõnõ maavanõmb om.

    Olõti geoloog, tennü siiämaalõ tiidüstüüd. Kuis nüüt äkki sääne muutus, et naksiti maavanõmbas?

    Olli tiidüseh saanu tuu, midä ma tahtsõ, olli kaitsnu doktorikraadi ja otsõ vahtsit välläkutsit. Ma otsõ välläkutsit vast kül inämb tiidüseh, a tetti sääne pakminõ. Ma olli kõik aig mõtõlnu tuu pääle, et võinu inämb ummi asjo tetä Põlva maakunnah, olla sääl aktiivsõmb.

    Ku häste ti tunnõti ello täämbädsen Põlva maakunnan?

    Kimmäle tiiä ma inämb tuud, miä om sündünü Räpinä kandih. Mu vanõmba ja sõsara-vele omma siiämaani sääl ja küländ sakõstõ, võit pia üteldä, et ülikooli aigu egä nätäl, perämidsel aol tsipa harvõmb sai maal käütüs, kas sis abih vai niisama küläh.

    Olõ hinnäst kõik aig pruuvnu uudissiga kursih hoita. Tutva kah iks kõnõlõsõ, miä sünnüs.

    Midä Räpinä kant ti jaos tähendäs?

    Kodo. Sääl ma olõ üles kasunu, koolin käünü. Olli sääl aktiivnõ ja nüüt, ku lää Räpinäle, om sääne hää tunnõ, teküs nostalgia. Egä kõrd om hää tunnõ. Egä kõrd om sinnä hää minnä. Seo om ka põhjus, mille ma siiämaalõ väega sakõstõ olõ sääl käünü.

    Kas Räpinä kandi inemine om kuigi tõistmuudu ku muu Eesti vai maailma inemine?

    Seod ma ei usu, mul om tuu asi köüdetü inämb perre ja ummi inemiisiga.

    A mõnõh mõttõh säändsest väikumbast kotussõst tulnu inemise omma tõistmuudu külh. Käüt Räpinä pääl, inämbjago rahvast om tutva, läät puuti, saat kõnõlda, kuis lätt jne. Suurõmbah liinah olõt tundmalda inemine.

    Ku mõni külämiis tulõ ti tüütarrõ ja küsüs, et noh, vahtsõnõ maavanõmb, mis inemine ti õigõ olõti, mis ti tälle sis ütleti?

    Ma ütle, et ma olõ inemine, kiä taht ajja Põlva maakunna asja. Ja hää inemine.

    Kimmäle tulõ säändse vahtsõ ja vallalidsõ suhtlõmisõga, vahtsõ ja vallalidsõ mõtlõmisõga, et umma tüüd tetä.

    A ku külämiis ütles, et mis vallalidsõ suhtlõmisõga, kõik kõnõlõsõ säändsit sõnno, a miä sääl takan om?

    Tuu tähendäs, et mul ei olõ eelarvamuisi. Ma olõ valmis kõigiga kuuhtüüd tegemä ja ku om kohki api vaia, ka esi üteh lüümä.

    Ma arva, et suur pluss om tuu, et ma tulõ tõõsõst keskkunnast. Ei olõ külge harinu säändsit asjo, et seod saa tetä, seod ei saa, sinnä saa minnä, sinnä ei saa...

    Ku pall’o maavanõmbal täämbädsel pääväl võimu om?

    Tegeligult om õigus, et maavanõmbal om otsustamisõigust väega veidü. A maavanõmba ammõt esihindäst om sääne vahemehe roll. Sääl saa maavanõmb külh hulga är tetä: riigi tasõmõl läbikäümise paigapäälidse tasõmõ pääle viiä ja tegeligult ka vastapite.

    Nii et otsustusõigus om väiku osa, a läbikäümine ja esi puuli kokkoviimine om päämine.

    Olõti IRL-i liigõ. Mis vii nuurt inemist poliitikalõ?

    Ku sai IRL-i astutus, sis oll’ suuv esi üteh lüvvä ja üteh mõtõlda. Parteivalik oll’ tävveste tiidlik, loi, uursõ. Ei olõ minno kostki är kaubõldu.

    Tegeligult edimäne suuv oll’ olla aktiivnõ Räpinäl, kandidiiri paigapäälitsil valimiisil. A tuu jäi poolõlõ, selle et tiidüstüüd oll’ pall’o.

    Põlva maavanõmba kotus om olnu hüppelaud suurtõ poliitikahe. Kas teil om kah plaan nelä aasta peräst Riigikokko kandidiiri?

    Ma ei tiiä, midä elo tuu. Maavanõmbas minek oll’ õks köüdet mu huviga toimõnda Põlva maakunnah ja seo om mu edimäne tsiht. Neli aastat om nii pikk aig, ma ei olõ säänest plaani hindäle tennü.

    Perämädsel aol om pall’o juttu olnu haldusreformist. Kas ti meelest tulnu paigapääline elo ja valitsõminõ üle kaia ja sääl midägi muuta?

    Jah. Seod ma olõ egäl puul ütelnü kah, et Põlva maakunnah om muutuisi kimmähe vaia. Midä täpsele tetä ja kuis seo as’aga edesi minnä, neo omma läbikõnõlõmisõ küsümüse. Ku otsussõ ei tulõ riigi puult, sis mu meelest om väega tähtsä umavaihõlinõ kuuhtüü, et kuuhtüü mano jõutas, mitte õnnõ ei kõnõlda.

    A tähtsä om ka tuu, et säändside kokkominekide man ei nakkasi inemise viil inämb maalt är minemä, vällä rändämä.

    Ti esi olõti näüde inemisest, kiä lätt opma muialõ ja nüüt tulõ kodomaakunda tagasi. Kuis nuuri inämb kodokandin hoita?

    Nä tulõva tagasi sis, ku om tüükotus. Inemise inämbüisi läävä sinnä, koh näil om tüüd. A tüü ei olõ ainumanõ tähtsä põhjus, tähtsä om ka elokeskkund.

    Mõnõl inemisel om inämb ka säänest patriotismi ja tahtmist tagasi minnä. Ma kae kas vai umma kogõmust. Või-olla joba sis, ku sa umah kodokotussõh suurõs kasut, ku sul omma hää mälestüse, sis sa tahat tagasi minnä kah.

    Mis om teile kodokandi kultuurist kõgõ süämelähküdsemb?

    Pall’o paigapäälitse kontsõrdi ja etendüse miildüse. Suvõl käve Verskah «Peko» etendüsel. Räpinäl om tähtsä üritüs Räpinä päävä.

    Mullõ miildüse väega ka laadu, miä tegevä paigapäälist ello tutvambas. Neo toova hulga inemiisi kokko ja hoitva kuuh.

    Ma esi olõ pruuvnu paigapäälitsest spordielost ossa võtta. Varrampa sai inämb juuskmah käütüs, nüüt sõida rattaga. Perämädse aasta olõ käünü Räpinä rattarallil.

    Ti joonistat ja maalit kah. Kas kunst om lihtsäle hobi?

    Jah, kunst om mu hobi, hindä ao väega hää täütmine ja välläelämise viis.


    Küsse Rahmani Jan


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin