| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
|
|
|
| Simunapäävä laat Lindoran | | Rahmani Jani jutt ja pildi | |
| | | | Haani naisi äri läts’ häste. Ei olõ ka midägi imestä, ku kaubas omma rüäleib, laadukoogi ja tsäi | | | |
«Kas om ka mõni võrokõnõ, kiä ei olõ Lindora laadul käünü?» oll’ Piho Aigari tütär laadupäävä hummogu küsünü.
Laaduplats om rahvast täüs. Inemise vuurva külg küle kõrval, saisma jäiä ei saa. Laudu pääl om hulga kaupa, lava pääl müvväs õnnõluusi. Vallavanõmb Tohvi Raul om kõva müügimiis.
«Mis taa sis om?» küsüs õnnõloosipiledi ostja.
«Seo om pastak. Sul om jo pastakat vaia?»
«Om jah, mul kaosõ kõik pastaga är.»
Haani naasõ möövä laadukuuki, rüäleibä, pannkuukõ. Äri lätt häste. «Taa om kõgõ kimmämb kotus, kohe Haani naasõ läävä, ega mi muial ei käüki,» seletäs Haani naanõ Vodi Egle.
| | | |
| | | | | | | | Es päse laadulidsõ seokõrd ka Pulga Jaanist, kiä, kitra sälän, rahva siän käve. Laulma tä seokõrd es nakka
| | Rahvalõ oll’ näütämises tuud eelektriauto. Külämehe itsiti ja arvssi, et taa pelgäs vast vett, lätt lühüssele | | | | | |
Loosi miis Õunapuu Lauri hiil veidükese kavvõmbal. «Tan om sääne ullimaja, ei taha hindäle stressi tekütä. A oll’ kimmäs plaan lihha osta.»
Ja viil ja viil om egäsugumast rahvast, egäsugumast kaupa. Seto mehe ja naasõ laulva, Loosi naasõ tegevä nall’a, Orava rahvatandsja tandsva. Poliitiku hiilvä ümbre, kõik mugu teretäse, kõnõlõsõ, kauplõsõ. Kõik om ka timahava nii, nigu ütel kõrraligul Lindora laadul olõma piät.
| | |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|