| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | | | | Ruitlasõ Olavi, harimalda miis | | | | |
Olli ildaaigu kolm päivä Kihnun. Ilvesse Aapo, Rahmani Jan ja Contra olliva kah. Pulga Jaan kah, a tä esi ei tiiä tuust midägi.
A tä oll’ üten, selle et vähembält egä kolmas laul oll’ Pulga Jaani «Meil murõt ei olõ». Edimält inämbüste es olõki.
Pulk om häste kasvatõt, niisama nigu ma kah. Inämbüse aigu ollimi timäga vaiki ja kaimi päält, kuis elo lätt. Ja vangutimi ütstõsõlõ nõunolõvalt pääd – Contra laul «Inemise ommava ulli» om kõgõ õigõmba päälkirä ja sisuga laul terven ilman.
«Midä rohkõmb ilma nännü inemine, tuud ullimb tä om,» tsosist’ nägemäldä Pulga Jaan mullõ kõrva ja mul jäi üle erudiidiga õnnõ nõun olla.
Rahman om veidükese ilma nännü ja timäst või viil asja saia, ku hoita timmä Kärgula mõtsu vaihõl kinni ja aia tälle päähä, et vällänpuul Kärgulat ello ei olõki. Et viie kilomiitre takan Ruhingul eläse joba mõtslasõ ja sinnä ei olõ täl ummi mõttidõ ja jalguga asja… A Contrat ja Ilvesse Aapot vist inämb pästä ei anna. Edimäne om ülearvo pall’o posti vidänü, lugõnu ja Tal’nan käünü. Ilvesse Aapo om jäl Türgin ja Inglüsmaal olnu. Naidõ katõga ei olõ inämb midägi pääle naada.
Mõistlik inemine maka üüse ja ei laula, ei röögi Ilvesse ja Contra helüga poolõ kuvvõni vällä.
Ku mi puul kuus Pulgaga silmä kinni saimi (magasimi üten sängün, selle et kõik ülejäänü kotussõ olli inämbüse aost Ilvest, timä kitarrõ ja muud asku täüs), ollimi nii läbi, et ma es kuulõ esiki Jaani norskamist. Hummogu kell 8 leimi silmä hiitünüle vallalõ, all suurõn tarõn tapõti tsika. Es saa arvo, kas tsiga rüük Contra helüga vai sõimas tsiatapja Contra helüga tsika.
Vai rüükvä mõlõmba ütstõsõ pääle Urvastõ inneskidse postimehe helüga. Joosimi kipõstõ trepist alla kaema, Pulgal lätsivä trepi pääl jala sõlmõ, sai noid arotõdus. Ku alla jõudsõmi, magasi Contra joba süüldä latsõ näoga sohva pääl ja näkko oll’ kirotõt, et timä ei tiiä midägi.
Hummogukohv oll’ tuudu ja mi jäimi Pulgaga juttu ajama. Eelmäne õdak oll’ üts külämiis ütelnü, et Kihnu elo naas’ käest minemä 1970. aastil, ku Vinne võim latsilõ kooliharidusõ sunduslidsõs tekk’, pääle midä latsõ määndselgi aol suurõ ilma perrä rüükmä naksi.
Kaimi kurvalt magavat Contrat. Timä oll’ meile eläväs näütes, mis muistidsõst tublist kihnlasõst täämbädses saanu om, ja mi jõudsõmi katõkõistõ arvamisõlõ, et säändsile luudusreservaatõlõ nigu Kihnu, Ruhnu ja Võromaa om inemiisi hariminõ õnne sitta toonu.
Räpinä ja Urvastõ, tiika nüüt om kurvastõ, laulsõ Pulga Jaan, hindäl suu juustusaia täüs…
Pulka ma usu sada protsõnti, timä om korgõnkoolin käünü, a tä om sääl nii targas saanu, et mõist tuud halva asja kahitsa.
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
