Nummõr' 242
Rehekuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst
  • Uudissõ
     
  • Hoolõkodon kotussit om, a vanakõsõ tahtva iks koton ellä
  •  
  • Tulõ Lindora laat
  •  
  • Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü
  •  
  • Uma Lehe 2011. aasta suur jutuvõistlus!
  • Märgotus
     
  • Kelbä Heiki: kultuuriraha tulõ suuri liinu käest maalõ ümbre jaka!
  • Elo
     
  • Päiv Korneti kivve, mäki ja järviga
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Kelbä Heiki: kultuuriraha tulõ suuri liinu käest maalõ ümbre jaka!
     
      
     
    Kelbä Heiki võitlõs kultuuriraha Võrolõ tuumisõ iist 
      
    Võro Kandlõ kultuurimaja pidä pito tuul puhul, et 130 aastakka tagasi luudi Kandlõ selts. 16 aastat kultuurimajja juhtnu Kelbä Heiki (52) om tennü kõvva tüüd, et tuvva Võrolõ kaemisõs huvitavat kultuuri. Tä om kimmäs, et hää kultuurias’a tulõ iks tuvva paiga pääle, mitte sõiduta inemise kaemiskäügile pääliina. Tuuperäst pidänü riik jagama kultuurirahha Eesti kantõ vaihõl võrdsõmbalt.

    Kuis Kandlõ 130. sünnüpäivä peetäs?

    Pido om kolmõn jaon. Kõgõpäält suur tandsulavastus (oll’ 16.10. – UL). 6. märdikuul tulõ pidopääväkontsõrt, kon esinese nuu, kes ei tandsi: liinatiatri, koori ja puhkpilliorkestri.

    Kolmas om Jansonsi Silvi kokko säet ja Tarto korgõmba kunstikooli tudõngidõ kujondõdu näütüs: Kandlõ inemise läbi 130 aasta. Tuu näütüs om tähtsä, selle et täämbädse tegijä nakkasõ kaoma universumi (kõgõkogo – UL) sügävüste füüsigasäädüisi perrä: midä kavvõmban nä omma, tuud kavvõmbalõ nä läävä mitmõkõrdsõlt kipõmbahe...

    Mi ei mõista täämbä eski umaaigsidõ juhtõ nimmi üles otsi, kõnõlõmada tuust, midä nä teivä, selle et joba ammu ei olõ elävide kirän esiki noid, kes edimäidsi mäletivä.

    A näide tähtsüs om olnu suurõmb, ku arvada mõistami. Et Kandlõ selts ehit’ hindäle 111 aasta iist maja, oll’ Eesti heränemisao põhjapandva ettevõtminõ Lõuna-Eestin üten Koiduga Villändin ja Vanemuisega Tarton.

    Vinne aigu sai Kandlõst rajooni kultuurimaja. Vahtsõl Eesti aol läts’ kultuurimaja liinavalitsusõ ala ja õnnõs om liin taad hään kõrran hoitnu.

    Ku riik vähägi mõtõlnu tuu pääle, midä tähendäs regionaalnõ kultuurikeskus, sis võinu tä kah tuud tsipakõsõ tukõ... No hää tuugi, et riik edendäs Võrol parhilla sõaväke – vähämbält midägi Võromaal saa riigi puult api, muido juuskva jo kõik lakja...

    Nimi om Kannõl, a ku pall’o tan kandlõhellü kuulda om?

    Ma ei olõ eräle kandlõhelü peräst murõhtanu, selle et nime tähendüs om laemb: kannõl lainati Vanemuise käest. Ja kandlõ perrä iks tandsiti... Peris kandlõpäivi ei olõ nakanu tuuperäst tegemä, a Võrol opatas kannõld mängmä külh.

    Midä rahvas taht tulla Kandlõhe kaema ja kullõma?

    Ku ütskõrd suvõl varrahummogu Tamula veeren kõndsõ, tull’ rannakoristaja mu mano ja ütel’: külh teil om illos ammõt – ti tiiti õnnõ ilosit asjo! Tuuperäst tulõgi kaia, et Kandlõn tettänü ilosit asjo ja inemise saanu tan hingele kosutust.

    Tiatrile käü pall’o rahvast. Baskini tiatri tuu kimmäle kokko inämb inemiisi ku Võro liinatiatri, a tuun ei olõ midägi esierälist: sääl mängvä väega hää näütlejä, staari, ja inemine taht iks nätä tutvat näütlejät. Komöödiät iks kaias. A ku sa tahat naarda, ei saa jo tuud halvas panda.

    Ku tuvva kinno hää film, näütüses Lotte-film latsilõ, sis ei käü tuud kaeman inämb kümne, a joba tuhandõ inemise.

    Et Kannõl om kotus, kon om vabahus ja hää võimalus tetä, om nii mõni inemine pühendänü uma elo Kandlõlõ ja Võro liinalõ. Kaemalda tuu pääle, et palganummõr om väiku. Ärminejit om veidü ja sis parõmba pakmisõ peräst, mitte tuuperäst, et siin olõs ikäv olnu vai es saanu siin midägi tetä.

    Mille esi olõt Võrolõ jäänü?

    Olõ tuu inemine, kellele Võro ei olõ väiku liin, kellele Võro om hää elämise kotus. Ja kõik aig saa midägi edesi viiä ja parõmbas tetä.

    Ku pall’o sa saat Kandlõhe noid esinejit kutsu, kiä peris hindäle miildüse?

    Sändse tüü man piät esihindä är unõhtama. Hää, ku saa tõnõkõrd pilli mängi ja saa siiä kutsu mõnõ hää pillimehe mängmä, selle et muusika miildüs mullõ jah inämb ku tõsõ kunstiharo.

    Viimätside aastidõ suursündmüse omma mu jaos olnu siin käünü kats basskitarristi: Michael Manring ja Stuart Hamm USAst. Nä omma uma ala «olümpiävõitja».

    A kas mõnikõrd om Kandlõn nätä olnu kunsti, miä lätt üle su välläkannatamisõ piiri?

    Üts kunstnik pandsõ põrmandu pääle kümnit püstoli kujotiisi niimuudu, et tekkü haakrist.

    Mullõ tuu sukugi es miildü, pääleki pidi majja president tulõma. Ma käskse lihtsäle kinni är panda ja ütli, et ei passi siiä majja. Majan üteldi mullõ, et ma sekä kunsti, a kunstnik esi ütel’, et olõ-i probleemi ja kor’as’ nuu püstoli säält maast är.

    Kas mõni inemine om sullõ kõlistanu ja ütelnü, et tii Kandlõn tuud vai taad?

    Küsütäs, kas tuu vai taa asi võinu Võrolõ tulla. Es tiiä ma, et Šveitsin eläjä Eesti tütärlats Lukasõ Ingrid om Võromaa juuriga. A tulliva sugulasõ siiä jutuga, et võinu tedä esinemä kutsu. Võtsõmi tuu õkva ette ja edimädse advendi aigu tulõ kontsõrt.

    Midä arvat Võro liinatiatri etendüisist?

    Ei saa üteldä, et päält aastit püsünüt tunnustusõlaviini olnu näil kõgõ parõmba ao. A latsietendüisil om hulga kaejit olnu. Mullõ jätse väega hää tundõ Bibigoni pupilavastus. Ma kai, ku häste latsõ lätsi näütemänguga üten, et näile oll’ tuud vaia.

    Võrokeelidse as’a?

    Mullõ miildü Tubina Taago arvosaaminõ: tähtsä oll’ tuu, et ku pruugiti võro kiilt, sis tuu oll’ põhjõndõt. Taago pandsõ Võro tiatrielo kümnendis juuskma hoobis tõist rata, ku tuu varramba oll’ olnu, ja ma väega looda, et tuud kogõmust ei unõhtõda.

    Võro liinan ja maal om pall’o inemiisi, kelle jaos võro kiil om põhikiil. Võrol om iks võro kogokund olõman, mi ei olõ lihtsäle globaliseerunu eestläse.

    Mul om majan hulk inemiisi, kellega ma kõnõlõ võro keelen ja piä näidega arru, midä võinu võro keelen tetä.

    Võrokeelidse as’a omma tulõman, ma looda, et joba tulõval aastal. Kauksi Ülle näütemäng om mõtõld ja Rahmani Janiga käü läbikõnõlõminõ.

    Lasit mõni aig tagasi panda kultuurimajja võrokeelidse ussõsildi.

    Paar aastat pidi seletämä, mille neo omma, ja edimält es olõ kõik märküse häätahtligu. A mi ei olõ midägi muutnu ja no omma nakanu inemise taast as’ast arvo saama.

    Ku tähtsä om su jaos Võro folkloorifestival?

    Võro liinalõ iks kõgõ tähtsämb üritüs. Selle et sinnä mano om luudu traditsioon. Inne tuud oll’ paarkümmend aastat umakultuurifestival «Võru kevad».

    Kandlõ ja folkloorifestivali köüdüs om mu jaos esihindäst mõista. A Kandlõ rahvas taht viil ütte ettevõtmist, kon nimä saanu rohkõmb üten lüvvä. Keväjä saagi tuud joba nätä.

    Ku pall’o sa tiiät tuust, midä tetäs 25 kilomiitret kavvõmbal Põlva kultuurikeskusõn?

    Ei olõ väega kõrvalõ kaenu, selle et siin om nii pall’o tegemist olnu. Kaema pidänü või-olla hoobis kavvõmbahe, Euruupa poolõ. Nigu meil om üts riigipiir ja üts raha, nii sulami inämb ütte kultuuriruumi. Riia liina om sama pall’o maad ku Tal’na liina.

    A mul olõ-i europrojektõ sisse suurt usku. Vähämbält niikavva, ku neo omma nii-üteldä pehme projekti, mis tähendäs tuud, et sõidami ütstõsõlõ küllä.

    Pall’o edumiilsembält mõtlõs Mõttusõ Meelis Mõtsavele talon: ei olõ vaiht, kas rahvas tulõ ijähalli Eestist vai Lätist. Mille piässi sõitma etendüst kaema Riiga vai Talinahe. Aluksne inemise tulnu või-olla mõnd asja kaema ka Võrolõ.

    Säänest asja nigu harrastustegevus ei toeta kiäki. Toetõdas asjo nimmi all vabaharidus ja elukestev õpe. A midä koorilaul ja rahvatands muud omma ku vabaharidus ja terve elo opminõ!? Nii tulnu kõik tegemise ümbre nimmada tõsõ nimega ja naada toetuisi küsümä noidõ kriteeriummõ perrä, millest Euruupan arvu saias.

    Tuud saa-i ma ütsindä tetä, a saa vällä üteldä. Nigu ütle vällä, et tegeligult pidänü Tarton ja Pärnun kontsõrtõ veidembäs võtma. Mul es olnu ka tuu vasta midägi, ku Eesti Kontsõrt kõvastõ kaotanu, ku tõsõ regiooni võidassi.

    Kõnõldas väiksist ettevõtmiisist: «Kontsõrt maalõ!», «Tiatri maalõ!», a tulnu julgõmbalõ lõigada! Ma saa arvu, et valitsusõ-saksa lääsi kontsõrdi- ja tiatrijuhtõga tüllü, a ku nä näesi, et tuuga tetäs rikkambas eesti rahva üldist kultuuriello, es olnu hätä.

    Sa ei olõ rahul riigi kultuuripoliitikaga?

    Jah, vaia om regionaalsõt ühtlüstämist. Rahha tuus tulõ võtta säält, kohe tuud om joba antu, ja ümbre jaka. Lihtsämb om kultuur inemiisi mano tuvva ku viiä rahvas rattidõ pääl kultuuri mano.

    Ütle kõrraga kolm asja, mille jaos rahha anda?

    Kontsõrdi, filmitoetus – Tal’nan näüdätäs väärtfilme riigi, mi näütämi uma raha iist, piämi kõikaig missiooni täütmä.

    Mõnõ ammõdikotussõ võinu olla riigi, mitte umavalitsusõ palga pääl. Näütüses koorijuht, kes pand kooriello paika terven maakunnan, mitte õnnõ Võro liinan.

    Olõt saanu kultuuriministeeriümin ummi mõttit kõnõlda?

    Olõ iks, a kõgõ suurõmb hädä om tuu, et sääl kõikaig inemise vahetusõ. Näütüses Kandlõ remondist kõnõli viie ministriga. Ku nä ka jõudsõva tuust arvo saia, es jõvva nä niikavvõlõ, et tuud tukõ!

    Vahtsõ ministriga ei olõ trehvänü, a tahas trehvädä. Olnu kava vällä pakku, kuis parõmbidõ saanu tetä.

    Kos su juurõ omma?

    Olõ Sõmmõrpalost, a Kandlõga olõ köüdet latsõst pääle: joba algkoolin laulsõ perrebändiga Kandlõ lava pääl. Elänü olõ Võrol 11 aastat.


    Küsse Harju Ülle


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin