Nummõr' 242
Rehekuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst
  • Uudissõ
     
  • Hoolõkodon kotussit om, a vanakõsõ tahtva iks koton ellä
  •  
  • Tulõ Lindora laat
  •  
  • Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü
  •  
  • Uma Lehe 2011. aasta suur jutuvõistlus!
  • Märgotus
     
  • Kelbä Heiki: kultuuriraha tulõ suuri liinu käest maalõ ümbre jaka!
  • Elo
     
  • Päiv Korneti kivve, mäki ja järviga
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Päiv Korneti kivve, mäki ja järviga
     
        
     
     
    Korneti külämiis Möldri Kalju (hääd kätt) tulõt’ miilde, kuis umal aol sai kõvastõ Võro restoraanin pilli mängitüs Raha Māra jalajälgiga kivi pääl 
        
    Ilosidõ pilte kaemisõs võit minnä näütüsele, a võit ka niisama müüdä maad kõndi, mäki otsa ronni ja kaia. RAHMANI JAN üten sõpruga otsust’ kõndi ja ümbre kaia Lätimaal Korneti kandin, miä inne 1920. aastakka oll’ osa Võromaa Rõugõ kihlkunnast ja kon viil täämbägi võro keelega toimõ võit saia.

    Tan omma tõistmuudu hainaredeli. Arvada «lätiredeli». Üts vanamutikõnõ tulõ müüdä pindre viiri, väiku pinikene juusk kõrval. Ütlemi uma edimädse sveiki, vanamutt pobisõs midägi vasta. Pini taht mängi, a mi rühimi edesi.

    Õigõ pia läämi viil ütest majast müüdä (Kae, spinning! Tan eläs kalamiis!), ütest mäest viil üles ja olõmigi suurõmba tii pääl.

    Sildi näütäse, et tast saa Rahakivi (Naudas akmens) ja Roodsi kalmidõ (Zviedru senkapi) mano, a sinnä mi ei lää, plaani omma tõõsõ.

        
     
     
    Mälestüskivi 1946. aastagal hukka saanu Eesti mõtsavellile Kivi Jumalamäe pääl, kon omma pääl jummal Māra jalajäle 
        
    Nõsõng Jumalamäkke

    Astumi edesi Korneti poolõ. Tan omma tõistmuudu eelektriposti. Ku tõistmuudu hainaredeli olli «lätiredeli», sis naa omma vast «lätiposti»?

    Inne Korneti liinamäke om meil plaan kävvü Jumalamäe (Dieva kalns) pääl. Sääl om üts kivi, kon pääl jummal Māra jalajäle. Mägi jääs suurõmbast tiist ligi kats verstä kavvõdalõ ja mäe all om üts talo, kost matkaliisilõ tulõ seltsis nuur hundipini.

    Mäeküle pääl om hainamaa. Mäe otsan om mõts, om tunnõ, nigu lännü määndsestki väretist sisse. Ja joba omgi nätä kolm suurt kivvi, ümbre noidõ puiõ ossõ külge köüdedü verevä paila.

    Istumi kõrras, kaemi kellä ja kaarti. Nuur hundipini om pall’o sõbõr ja tälle tulõ tsipa kurja hellü tetä, et tä kodo tagasi lännü. Meil om tegünü plaan pruuvi minnä Kornetilõ tast õkva, läbi võsu ja mõtsu.

    Kõgõ õgvõmb tii

    Ütekõrraga tunnõmi, et olõmi essünü. Üttegi tiid ei olõ, õnnõ võsu ja päivgi keerutas ümbre mi niimuudu, nigu esi taht.

    Otsustami, et jätämi päävä sälä taadõ ja nakkami astma. Õigõ pia tulõ üts eelektriliin, sääl all om üts tiikene, tuu lätt kõrrast suurõmbas ja pia saami arvo, et tuu tii om mi kaardi pääl kah kirän.

    Olõmi puulkogõmalda saanu õigõ tii pääle ja Kurõjärv (Dzērves ezers) piäs õkva tansaman, läbi võsu olõma. Omgi.

    Läämi järve veerest müüde kalamiihi rata ja saami tõõsõlõ poolõ. Korneti liina maja paistusõ, a meil om inne liina minekit vaia kävvü liinamäe pääl. Kõgõ õgvõmb tii vii meid sisse ütest aiast, kohe om midägi pääle kirotõt.

    Korneti liinamägi

    Sääl aia seen toimõndasõ üte autokuuri man kolm meesterahvast.

    Ku mi väretist sisse astumi, lätt valla lätikeeline jutt, minkast või arvo saia, et olõmi tüknü privaattsooni sisse vai sis mi keeli erävaldustõ. Teemi tsipa ulli näko ja sis üts miis juhatas meid väretist vällä ja näütäs kätte üte võssu kasunu mõtsaraa. Taa piäs viimä Liinamäkke.


    Olõmi harinu Haanimaad kaema Munamäe tornist vai mõnõ muu korõmba kotussõ päält. A taa pilt, miä om nätä Kornetist, om hoobis esieräline. Suur maa, hulga mäki, Munamäe torn…

    Illos om sügüsene Võromaa!

    Jala ja käüjä omma naanu väsümä. All paistus Korneti ja kõnõldas, et sääl om puut ja säält saa ijätüst osta.

    Kikas ütel’ kanalõ…

    Ku poodi mant om ijätüs kätte saad (kaardiga saa massa), tulõ matkajidõ mano üts miis.

    Tä nimi om Māris, tä mõist mõnt sõnna eesti (vai sis võro) kiilt ja pruuv mika kõnõlda. Et om vanastõ käünü Rougen ja Monisten ja Varstun ja... Ütekõrraga nakkas tä laulma: «Kikas ütel’ kanalõ, kos mi läämi magalõ…»

    Edesi Māris laulu ei mõista, a sis tulõ poodi mano üts naistõrahvas. Tulõ vällä, et taa om mi maal tunnõdu Korneti mehe Prangli Jaani sõsar ja kõnõlõs kõrralikku võro kiilt. Uurimi, kuis mi saami Trummuli järve mano, kost Pärlijõgi nakkas. Saami teedä ja nakkami minemä. Õdak nakkas kätte tulõma ja mi piät viil õdagus Eestimaa pääle tagasi jõudma.

    Inne Pärlijõõ alostusõ mano jõudmist kuulõmi, kuis üts miis umma taksipinikeist kuts: «Tipsi, tulõ är!» Tuu om Möldri Kalju. Tä om käünü Luutsnigu koolin ja Võru tehnikumin ja om kõva pillimiis. Timä jutust tulõ vällä, et tä om umal aol kõvva Võro restoraanin pilli mängnü ja muidu «pitõ pite» käünü. Parhilla kütt tä sanna, Riiast pidivä jalgrattidõga turisti tulõma. A pikält mi Kaljuga juttu aia ei saa.

    Tagasi Eestimaalõ

    Tahami viil nätä Eesti mõtsavelli mälestüskivvi ja jõuda inne pümmet Väiku-Palkna järve viirde, et iks Eestimaa poolõ pääl üüd olla. Mälestüskivi om õkva Korneti küle all üte mäeküle pääl, kohe mano vii puhastõt rada. Tii pääl silti ei olõ, a kuigi tunnõmi är, et seo om õigõ kotus. Omgi.

    Kivi pääle omma kirotõdu kolmõ mõtsavelle nime: August Eelsoo, Rein Kask ja Olev Loog. Hukka omma saanu nä 1946. aastagal.

    Hämmär õdak tsusk matkaliisi takast. Tunnikõnõ kipõt kõndmist, katõ Palkna järve vaihõlt läbi, tsipa võssu ja niitmäldä hainamaad ja äkki olõmigi üte kraavi man, miä lätt järve viirde vällä. Järve veeren kraavi otsa pääl om piiripost.

    Olõmi tagasi Eestimaa pääl, Väiku-Palkna järve veeren. Taa om väega sükäv järv (32 miitret).

    Om õigõ aig telk üles panda, mõtõlda lännü päävä ja Korneti kandi ilosidõ pilte pääle ja tsipakõsõ hindä sisse kaia.




     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin