Nummõr' 69
Küündlekuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Vällämaalõ tüüle?!
  •  
  • Viie mehe luulõkogo saa ütitside kaasi vaihõlõ
  •  
  • Võrokiilne Täheke
  •  
  • Umaloomingu võistlus
  • Elo
     
  • Liinavalitsus es kannata mahhepõllumiist
  •  
  • Tütär'lats' laul ja kirotas uman keelen
  • Märgotus
     
  • Järvelille Kalev: poliitigu vus'va kõik' as'a är!
  •  
  • Tõsõ ilmasõa kannatusõ olõ-i võitjidõ monopol'
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Vällämaalõ tüüle?!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     Ilda aigu näüdäs' Tüüturuammõt' uuringuvirma Turu-Uuringidõ ASi uur'mist, kost tull' vällä, et vällämaalõ tüüle tüküsse inämb inemise maalt ja väiksist liinust, tuusiän ka pall'o võrokõisi.

    Norran tiin' viis'-kuus' kõrda inämb ku Võromaal, tiid vällämaalõ tük'mise põhjust Saamo Toomas (27)
    Saamo Toomas pidä naasõ Airika ja poja Piitrega kuunolõmist hääst vällämaa palgast inämbäs. Sõmmõrpalo vallast Rummi küläst, kiä om tennü Norran ehitüs- ja mõtsatüüd, Saksamaal ja Soomõn talotüüd.

    Viimädse kolm aastakka om tä siski Eestin püsünü. «Tahassi minnä külh, a naanõ ei lupa,» ütles tä nall'aga poolõs. Siin hoit tuugi, et kuu ao iist sai Toomas tõist kõrda esäs.

    «A mu veli lõpõt' Räpinä aianduskooli viis' aastakka tagasi, läts' Suumõ ja jäigi,» kõnõlõs Toomas. «Vahepääl, ku koton käü, sis sarvõnuki joba paistussõ!»

    Veli tahaki-i tagasi tulla. «Om joudnu hindäle joba Audi A6 osta, kas mi jovvassi vai?» tsuskas Toomasõ naanõ Airika vaihõlõ. «A mi olõmi Võromaa patrioodi, mi lää-i siist är.»

    «Miä vällämaalõ aja – iks raha!» kõnõlõs Oja Kaidi (34) Urvastõst, kiä om Võromaal Parksepä koolin sekretär'-as'aajaja, a käü suvõl Norra talotüüle.

    «Talotüü om sääl rassõ, a mastas häste,» märk' Kaidi, kiä tiin' Norran üte kuuga mitu Võromaa kuupalka. Norran teenidü rahaga saa tä umma elämist kobista, Võromaa palgast tuusjaos jakku-i.

    Siskina taha-i Kaidi väega pikält kotost är olla ja lugõ päivi, ku kodo tagasi saa. «Ku siin olõssi parõmb palk, ei lähässi ma kohegi,» ütles tä.

    Ku Kaidi edimäst kõrda Norra läts', tull' tälle kõgõpäält kistumalda igatsüs uma latsõ perrä. Tõnõ kõrd oll' tä targõmb ja võtt' latsõ üten. «Internet' om kah hää asi, saa kodotsidõga suhelda,» ütles tä.

    Kats' suvvõ Soomõn kurkõ korjaman käünü Püü Kadri (21) Karstõst tõi kodo iks viienumbrilidsõ kuupalga. «Masti kolm eurot tunnist, elämine ja süük' olli ilma iist,» kõnõlõs Kadri, kiä kor'as' rahha Põllumajandusülikoolin opmisõs.

    «Saa ummõtõ tuud tüüd tetä, midä sai kümme aastat opitus! Jummal' tennät, Soomõ riik' uut säändse haridusõga inemiisi,» kõnõlõs inneskine Mik'tämäe vallavanõmb ja Setomaa ülembsoots'ka Luigasõ Inara (46), kiä om välläoąnu veterinaarvelskri ja zooinseneer'. Tä tege põrõhõlla Soomõn veteri­naari- ja laudatüüd, tiin' sääl hääd palka ja saa mõnõ nädäli takast nädälis koton kävvü. Uma eloga om tä rahul.

    26. vahtsõaastakuu Tarto Postimiis kirot', et Transpordi- ja tiitüüliisi ametiühing plaan' seo aasta vahenda Inglüsmaalõ 500 Eesti auto- ja bussijuhti, näist viiendikku Lõuna-Eestist. Inglüsmaal saabõv bussijuht' kätte 24 000 kruuni kuun, meil ligi viis' kõrda veidemb.

    «Seo om bluff, suur' mull',» löüd roolikäändjide ärpagõ­misähvärdüse kottalõ Järvere transpordivirma Plangi Trans OÜ päälik Plangi Urmas, kinkal olõ-i määnestki murõt autojuhtõ löüdmisega. Timä sõnno perrä olõ-i ametiühingü säändse jutu takan muud, ku suuv' mõota ettevõtjit autojuhtõ palku nõstma.

    Ka mitmõ vallajuhi löüdvä, et kukki vällämaalõ mindäs, paeda-i sukugi nii hulgani, ku tuuga hirmutõdas. «Meil pall'o sääntsiid ei olõ, kiä vällämaalõ tüüle käävä,» kõnõlõs Rõugõ vallavanõmb Kõva Kalvi. «Mõni ütsik käü kohegi tallo.»

    Timä vald joosõ-i ka Tal'nahe tühäs: minevaasta sai vald 30 inemist mano. «Om inemiisi, kiä Tal'nast meile kolissõ, olõ-i taa elo Tal'nan miilakminõ,» seletäs Kõva Kalvi. «Om tulnu vanõmbit inemiisi ja mõnõ perre.» Ka pääle kooli lõpõtamist om nuuri iks umma kodovalda tagasi tulnu.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Vällämaa igätsüs jahus
     
    Uur'misõ näütäse, tohtrõ ja bussijuhi ähvärdäse, et vällämaa meelütäs mi inemiisi, innekõkkõ maalt, viis'-kuus', es'ki kümme kõrda korõmba palgaga hindäle.

    Kukki om minejit ja om jääjit, siski tunnus, et mi ütis­kunnan om käünü määnegi «prõks!» ja tuu kodokandist pagõmisõ himo nakkas hillätassa vähembäs jäämä.

    Tubli tüümiis' ja perreesä tunnistas seon Uman Lehen, et naasõ ja katõ tsillokõsõ latsõ mant iks nii väega kohegi võõralõ maalõ ei kisu. Ku käe-jala terve, saa siin kah niipall'o tiini, et pere nälgä ei jää. Ja uma Võromaa mäe-mõtsa omma nii armsa, et võõra rahva käest saadu euro vai dollari ei kaalu kodomaa-igätsüst üles.

    Ka noorõ tütär'latsõ ei lähä inämb väega suurõ hurraaga tuud tiid, et Saksamaalõ latsõhoitjas ja perän sakslasõlõ mehele. Ku kümne aasta iist oll' 400-500 marka kuun lats'kõsõ jaos suur' raha, sis parhilla tiin' taasama plikakõnõ siin kah 3000–4000 kruuni kuun är, ku mõist hindä iist saista.

    Kuus-paaris Suumõ kurkõ-maas'kit korjama vai Norra palkmaiu kokko pandma mindäs siski viil küländ hää meelega. Saa ilma nätä ja üte kuuga mitmõ kuu palga vällätiin'mine olõ-i kah jo halv.

    A nigu ütles tansaman lehen üts' imä, et ka tuu kuu aoga tulõ suur' igätsüs uma perre perrä ja ku Internetti olõssi-i, sis tiiä-i, mis saassi. Ja ka pikembält vällämaal tüütegijä käävä iks mõnõ ao takast koton. Olõ-i võõra rahva siän elämine joht nii hää, kukki saat või-olla tsipa parõmba massinaga ringi sõita ja vahtsit rõivit sälgä osta.

    Ja nigu ütles Rõugõ vallavanõmb, nakkasõ inemise maalõ hillätassa tagasi tulõma. Ku valla nuuri perrit inämb tukõ tahassi ja mõistassi, olõssi tulõjit-jääjit viilgi inämb.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Võtsõ tiku ja pandsõ jõõ palama!

    Räpinält peri merebioloogi Tensoni Jüri mälestüs Vinne ao lõpust (ETV «Mõtõlus»)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!