Nummõr' 241
Rehekuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sannaliha edimäne võit
  • Uudissõ
     
  • Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis
  •  
  • Võro kiil Tal’na ülikoolin
  •  
  • 27 võrokeelist koorilaulu
  •  
  • Võro kiil latsiaida
  • Märgotus
     
  • Plakso Ülo: et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma
  •  
  • Maal om kimmämb
  • Elo
     
  • Tossu Tilda korjas juttõ elost
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kiri
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Jaigi Juhaniga Vagula pääl
     
      
     
    Eerme Karl (kural) ja Jaigi Juhan 1930. aastil Vagula järve pääl kalla püüdmän 
      
    Ja ütel säändsel õdagul, ku puhksõ lämmi Lätimaa tuul, sõidimi Võro sadamast Vagula järve pääle kallo püüdmä ni kinkagi sünnüpäivä pidämä.

    Kinkal tuu sünnüpäiv oll’, olõ-i inämb meelen, a tuud mälehtä külh, et üten paadin istõ Vahtra Jaan uma suurõ piibuga, Võromaa rahvavalgustaja ja värsisepp Aleksa Meinhard ni Võro kunstfotostaja ja illoshing Urtsoni Johan. Tõõsõn paadin olli Jaigi Juhan ja naidõ rito kirotaja (Ehrmanni/Eerme Karl/A.R.)

    Edimädse kolm jäi meist pia maaha, nä kattõ mi silmist, selle et nigu rammumiis Jaik mõla kätte võtt’, nii mi lindsimi viis verstä veeränd tunniga Vagula mitte just vatutaja vii poolõ.

    Seo oll’ niisääne hull sõit, määnest inne vaivalt Võrol nätt oll’, selle et nigu Jaik mõla kätte võtt’, nii olõki-is Võro maja inämb maja, a tsill’okõsõ tikukarbi ja kerigutorn näide kesken olõ-s kah inämb kerigutornipikkunõ – Jaik sõudsõ nii kipõstõ.

    Niiviisi ollimi ütlemäldä kipõlt joudnu kesk Vagulat parrahe püüdmispaika (kae pilti), kon ma ütli Jaigilõ, et jätä no õkva taa katõkümne miitre kaupa tõmbaminõ, lasõmi ankrukivi põhja ja nakkami kalaõnnõ pruuvma, a tuust tulõ-s algusõn midägi vällä.

    Mi paadil oll’ jo sääne huug seen, et linnas’ esi edesi, ni Jaik, kurivõrk, avit’ mõlaga viil takast kah.

    Tuuperäst mi saaki-s ankrukivvi parran püüdmispaigan põhja laskõ ja kalaõnnõ pruuvma naada.

    Viimäte, ku ollimi õigõst püüdmispaigast jo hää kavvõn, lask’ Jaik mõla vallalõ ja paat jäi tükü ao peräst saisma kah. No tull’ meil müüdäsõidõdu paiga pääle tagasi sõuda.

    Ni nüüt alas’ hull lugu: nigu edimädse kätte saimi, naksi korgi mulks! ja mulks! ütstõõsõ takan vaoma ja lati kallo tõmbamisõ pääle luuka painduma…


    Pildile otsõ jutu mano
    Ruusmaa Arthur ja tä tarvit’ tuujaos Ehrmanni Karli raamatut «Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid», Võrol 1935.a.

     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin