| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Juhtkiri: Uma kraam – kallist hindä väärt | | |
| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
Et mi kandin kasvatõt söögikraam om hää, a tuuperäst ka kallis, tulõ vällä nii seo lehe viinamar’a- ku suidsulihajutust. A õigusõga: uma söögi kasvataminõ om rassõ ja kulukas, suidsuliha müügilua saamisõ kadalipu pääle taha-i mõtõldagi...
Tuuperäst masski mi söögikraam hulga inämb, ku vällämaalt sisse tuudu, kõvastõ kihvti saanu, tiidmäldä mõoga kraam.
Ütsjago inemiisi taha-i inämb sukugi tuud vällämaist kahtlast söögikraami süvvä: tervüsekaitsja jo ütlese, et saa-i keeldä tuu müümist, a nä soovitasõ tuud mitte süvvä.
Nii hoitvagi inemise joba muialt kokko, et söögilavva pääle, esieränis latsi taldrigu pääle, iks uma ja puhas söögikraam saanu. A kah’os saa-i kõik tuud hindäle lupa. Hinge jääs kriipmä üts viinamar’akasvataja Värniku Meelise üteld asi: ütsjago inemiisi ei tulõ timä viinamarju ilma rahalda mekmägi – nigunii olõ-i rahha noidõ ostmisõs. Näile ütle julgustusõs: ku kongi väiku maalapp om, kasvatagõ no esi! Ku ti Meelisse viinamarju kõrragi pruuvnu, sis saati arvo, et tuu vaiv tasos hinnäst är.
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
