| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | | | | Ruitlasõ Olavi, tiidjämiis | | | | |
Loi Internetist, et Tõravere om 1938. aastani kandnu nimme Türavere, ja miil läts’ hallõs. Hää elovõimõlinõ nimi vahetõdi tävveligu jama vasta. Inemiisil om võlsshäbü ja tuu ei hooli ei aoluust, ei millestki. Jah, selle ei olõ inämb Eestin õigit ja kõvvu Türavere miihi ja selle seo kandi naasõ lääväki parõmba meelega Suumõ, Itaaliahe ja Hispaaniahe mehele.
Mul tan toimõndaja pand kah tõnõkõrd jutu sisse mõnõ tähe asõmalõ kolm täppi. Mu süä esi säänest kurja tetä ei lupa. Ku mul om Karula rahvusparki Mustaputsi suu pääle asja, sõs nii ma ütle ja kiroda. Ja ku kiäki helistäs mobiili pääle ja küsüs, kon ma olõ, sõs vastagi ausalõ, et olõ Mustanputsin. Nimi ei riku miist, naist, suud ega mõtsa. Ja tulõ är märki, et maa om meil küländ viisakas: Tilleorg om Litsmõtsast tävveste sündsä maa takan.
Inemiisile lätt väega kõrda, mis tõsõ näist mõtlõsõ. Kuigi kõik mõtlõsõ tegeligult õnnõ esihindä pääle. Mul oll’ üts tüükaaslanõ, Tõravere miis, kellel oll’ viis–kuus aastat vana tummõsinist värvi Audi. Kõik aig tä mõsksõ massinat tüü man ja ku massin är kuivi, nühkse kuiva lapiga üle. Et kuionuid viitsilku pääle es jäänü.
Egä katõ–kolmõ aasta takast möi tä uma massina maaha, võtsõ võlgu ja ostsõ kats–kolm aastat noorõmba Audi.
Sammamuudu tummõt värvi. Toda nühkse tä paar aastat ja sõs möi jälki maaha. Nuu nühkmiseaasta massõ autoostuvõlga.
Palk oll’ väiku ja et võlg är massa, oll’ vaia söögi ja rõividõ päält kokko hoita. Elämine oll’ askeetlik, telekan pilt virbõt’, perset pühkse sitamajan nigu innevanastõ aolehega.
Sõita oll’ täl neli kõrda nädälin 500 miitret kotost tüü mano ja tagasi. Lisas puulpääväne turu pääl käümine kolm kilomiitret sinnä ja kolm tagasi. Rohkõmb es kannahta sõita, selle et pents oll’ kallis.
A maja iin saisõ uhkõ Audi pääväst päivä tõisi uhkidõ massinidõ kõrval ja tuu andsõ mehele sisemäst kimmüst. Mis Türaverest ti mu puhul kõnõlõti, kaegõ aknõ ala, mul ei lääki tegelikult jo kõgõ sitõmbalõ!
Istu kuun inemiisiga, kiä kõnõlasõ helkävide silmiga, mis nä Egiptusõn vai Itaalian näivä…
Ku ma ütle, et olõ paar kõrda tüü peräst Soomõn käünü, sõs kaias mu pääle hallõ näoga: kaegõ, täl lätt nii sitastõ, et tä ei olõ hindäle midägi lupa saanu! Sõs ma näe, kuis näil õkva tujo parõmbas lätt. Ku inemine näge, et kellelgi timäst sitõmbalõ lätt, nakkas täl parõmb. Ja häädmiilt tii ma hää meelega, esieränis ku ma tiiä, et nii mõnõlgi Egiptusõst tulõjal om raha nii otsan, et täl tulõ mõnda aigu aolehega perst pühki...
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
