Nummõr' 241
Rehekuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sannaliha edimäne võit
  • Uudissõ
     
  • Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis
  •  
  • Võro kiil Tal’na ülikoolin
  •  
  • 27 võrokeelist koorilaulu
  •  
  • Võro kiil latsiaida
  • Märgotus
     
  • Plakso Ülo: et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma
  •  
  • Maal om kimmämb
  • Elo
     
  • Tossu Tilda korjas juttõ elost
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kiri
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Maal om kimmämb
    Tal’na latsõ saa-i inämb arru kulli-kana mängust
     
      
     
    Allasõ Tiia,Võro instituudi oppuisi kõrraldaja 
      
    Perämädsel aol saa-i arvu, kas ilmalõpp om juba käen vai sõski viil mitte. Kiä parhilla (raha)börse pääl sündüväl silmä pääl hoit, tund näütüses pangandusõ mängukaardimajakõsõna kokkusadamisõ võimalust kae et mitu kõrda päävän.

    Ütskõik mis, a säändse segädse ao kimmämb kapital vai tagala om uma maakotus – maaelämine. Liinakortinan avitas ütest eelektrildä pääväst, ku elu muutus ilmvõimadus.

    Pääle tõist ilmasõta alanu mõtsavelendüse sälätagutsõs olliva elujõvvulidsõ talu. Parhillanõ poodi päält eläjä maainemine saa-i vastapandmisliikmist tukõ. Saa kukkivõrd tuu, kiä pindremaad pidä.

    Pääle naanu vahtsõnõ kooliaasta näütäs, et kõrrast inämb aoluulidsõ Võrumaa kuulõ püürd uma näo uma maa poolõ. Ku timahavva keväjä oll’ umakultuurioppus 20 aoluulidsõ Võromaa koolin, sõs nüüt sügüse om naid kuulõ jo 22.

    Noidõ 22 kooli siän om viis säänest, kon minevä aasta opsõ üts klass (vai tsõõrisats), a timahavva opatas vähämbält katõlõ klassilõ, satsilõ.

    Ku parhilladsõ ao inämbüste liinastunu inemise nägevä perämäst tagalat sõski maal/maan, sõs kooli nakkasõ tuun kõrrast inämb är tundma ümbretsõõri olõvat kultuurikeskkunda.

    Mihklipäävä kõnõl’ tunnõt rahvamuusik ja rahvamuusiga oppaja Hainsoo Meelika Võrul võru keele oppajilõ tuust, kuis üten Tal’na keskliina koolin olõ-s täl võimalik opada vanna mängu, kon osa latsi omma kulli ja osa kana.

    Ku latsõ vähämbält kanast viil kuulnu omma, sõs olõ-i näil inämb taipamist, kuis kull ja kana luudusõn läbi saava.

    A ku oppaja pand’ kulli ja kana asõmõlõ politsei ja prükkari, läts’ mäng esihindäst käümä.

    Hainsoo ütel’, et vanal Võrumaal perimüsmuusikat opatõn tä säänest asja nännü olõ-i.

    Mi, Võrumaa inemise, võinu nätä seo kotussõ pääl ütte umma trumpi – mi kandi latsõ viil inämb-vähämb tiidvä kodueläjit ja tsirkõ ni taipasõ näide luudusõ puult säetüt köüdüst.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin