Nummõr' 68
Vahtsõaastakuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Eelektriga lätt viil aigu
  •  
  • Generaatori-äri häidses'
  •  
  • «Mino Võromaa» uut latsi kirätöid
  •  
  • ETV näütäs vilmi veeremaast
  • Elo
     
  • Sõakavalusõ Krooksu muudu
  • Märgotus
     
  • Inemine ja puu
  •  
  • Lauritsa Piitre: raha iist saat odavit asjo
  • Innembi
    Perämäne külg
    Küsütlüs
     
     
     
    Üts' talvõpäiv*
     
    Latsi jutuvõistlusõ kolmas võidujutt
     
    Salfi Diana
    Vilustõ põhikooli 5. klassi lats'
     
     
    Mu imä latsõpõlvõkotoh oll' tradits'oonis suvõl autogaq sõitaq müüdä Vinnemaad ringi, a talvõl kävvüq suustamah.

    Üts'kõrd ilosal talvidsõl puul'päävähummogul sõidõti kolmõ perregaq Nelijärvele suusatama.

    Ettevalmistusõ tettüq, läts' sõidus vallalõ. Bussih oll' kokko 12 inemist. Suusaq saisõvaq bussi vahekäügih ja uutsõvaq rõõmsahe umma tunni. Ja tuu tull'!

    Lõunas ollivaq kyik' platsih. Algusõh liiguti järve müüdä, suusatajidõ ühendüisi iägaq oll' pidevält.

    «Rutõmb! Rutõmb!» noksõvaq esäq immi kallal. Asi tuuh, et imäq naksivaq iä pääl maaha sadama ja esäq pelksiväq, et satasõq tuuperäst vette.

    Läts' müüdä uma paar' tunni ja peeti maaha «pühä söömäaig» keset järveiäd. Leüti torrõ kotus, koh puul'külmänüq võiuleeväq ja jahtunuq tii niguq kattõvaq kõttu. Naati suusatama ja muudõti umma marsruuti. Sis tull' vällä, et iih oll' tohutu langus ja iämäe mõlõmbal puul võsu.

    «Murramiq kundiq ja suusaq!» hädäldiväq imäq.

    «Kül saamiq kuigiviisi alla!» rahustivaq esäq.

    Edimäne julgõ oll' üts' naabriesä, kihälise oppaja.

    «Aaahhh!» kostu pikält, sis rakin ja vaikus.

    «Uuuuu!» hõiksivaq tõõsõq, kiä ülleh. Ynnõs oll' tä esiq ja suusaq terves jäänüväq. Tuugaq edimäne all ja ilma kaoldaq.

    Järgmäne oll' mino imä. Edimäne kolmandik oll' püstloodih allasõit. Naabrimiis' alt opas': «Hoiaq hääd kätt!» No midä sa hoiat, ku kiirus 100 seeh ja suusaq juuskvaq lakja.

    Imä pandsõ poolõ mäe päält hannapiduri pääle ja tuu mõjusigiq – dresse arvõlt muidoki. Ka tõõsõq saivaq kuigimuudu alla. Mu vanaimä sai muhu, a alla tä sai.

    Kygõ nall'akamb lugu juhtu üte naabri-imägaq. Tä võtsõ hindä ka allajõudmisõ jär'ekõrda ja andsõ pidurdamisõ asõmõl hoobis huugu manoq. Tuisas' mäest alla nigu sööstlaskuja!

    Pääle kygõ muu nõssi tä äkki uhkõlt jäämäe taustal maast vallalõ ja soorit' kimmähe saakiloliidsi naisi suusahüppe rekordi. Maandumiskottal oll' väiku vulkaanikraatri taolinõ mulk, a ynnõs hüppäjä jäi esi terves.

    Peräst bussi manoq jõudõh tull' majaperemiis' kaema, kiä nuu kallil puul'pääväõdagul ilda suusatasõq. Tull' vällä, et suusataminõ toimu kinnipantut rata piteh. Kiäki oll' hoiatussildi minemä visanuq.

    Tuud kotust, kost allasõit toimu, kutsvaq paikliguq Surmaoros.

    Hää, et niigi läts'!


    * jutt om vahtsõn kiräviisin
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ärke peläke Puutinit!
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    julgõ miis'
     
    Läti presitendi Vaira Vike-Freiberga Moskvalõ sõidu otsus näüdäs' Rüütlile kotussõ kätte. Et kon tä 9. mail pää püstü saisma piät.

    Ei imehtä sukugi, ku Eesti sääl piirileppele ka ala kirotas ja tuuga Tarto rahu ja Vabadusõa olõmanolõmisõ tävvega täüs tege.

    A parhilla olõssi hää võimalus tibladõlõ käändä, nii et avitas.

    Olõssi ma Rüütli asõmal, saadassi õkvalt kirä Kremlile ja terve lehe pääle kirotasi õnnõ üte sõna – HUI!

    Sõs lasõssi tuud kirjä mõnituhat eksemplaari mano tetä ja egä kõrd, ku Vinnemaa jäl piirileppest juttu tege, saadas üte «huiabella» Kremlile.

    Vinnemaalõ om piirilepingut hädäste vaia – tuulda saa-i nä joht tetä üttegi viisa- vai ülepiiriminegi lepingut Õuruupa Liiduga.

    Nüüd om õigõ aig selges tetä, kost õigõ Tarto rahu perrä pant piir' lätt... Ehk miilde tulõta, määndse riigi liin Petseri om.

    Ja ku Puutin ütles: «leping» ja Rüütli ütles: «hui», tulõ vällä, et tegemist om kõgõ populaarsõmba vastussõga ja selge, et Puutin Kodu-Anttila kaubamajja ei päse!

    Vinnemaaga ei saa muud muudu ku õnnõ jõvvumeetodit piten.

    Taht ummi sõalõpu-pidostuisiga meid mõnita, mõnitami vasta – ma ajassi piiri pääl ruusatii kivi kah poolõs, et tiblalõ veidemb jäässi.

    Nuilõ mi uma maa molkuisilõ, kiä Petserimaa Vinnemaalõ är lubasiva, annassi ma aga eloaigsõ vangimajan. Las olla piir', nigu umal aol Tarton paika pant ja moos'. Ja hüniskü Vinnemaa sis pall'o taht.

    Puutinit ei taso pelädä, tä om lihast ja luust muatsidõ jalguga prill'-lavva pääl trampja, nigu näist inämbüs sääl. Süü kiblukat ja sitt nii vängele, et riik' haisas.

    Vaira Vike-Freiberga pitsit' nõna kinni, a Rüütli asõmal jätäs ma Moskva puult vällä kuulutõdu sitamängu mäng'mäldä.

    Eesti diplomaadi arvasõ, et Läti presitendi otsussõ takan om Vinnemaa majanduslik ja poliitilinõ survõ. Vai selgembält: gaas', nafta, transiit' ja Ventspilsi satam...

    Ega ma lätläisist suurõmbat kimmüst es loodaki, joba mi umaaigsõ esiesä kävevä sääl õnnõ joobõrdaman ja orjõ võtman.

    Memuaari-raamatistki saa lukõ, kuis eestläse Vabadussõa aigu Riia liina viivärgi kinni käändsevä, võtmõ karmanni tsusassiva ja kolmõs pääväs külä pääle Vairasit pandma püürdsevä.

    Es julgu lätläse sõs kah miäkit muud, ku õnnõ handa liputa!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Nuurust raha iist ei saa
     
    Ku pendsionääri naksi Võro liina liinibussõn 3-kroonitsidõ sooduspiletidega sõitma (tõisilõ mass pilet' 4 kruuni), astõ kõrd bussi kontroll'.

    Tä joudsõ väega hää vällänägemisega naistõrahvani, kedä oll' pendsionääris rassõ pitä. A tuu naanõ näüdäs' õkvalt 3-kroonist piletit.

    Kontroll' arvas', et naanõ taht bussivirmat krooniga pükä. «Näüdäke dokumenti!» nõudsõ tä. Naistõrahvas läts' näost vereväs, a võtt' rahakotist uma pendsionitunnistusõ vällä.

    Asja kaiõ päält tõnõ naanõ, kiä istõ kõrvalpingi pääl. «Ma olõssi valmis kolmõkõrdsõt trahvi masma, ku minno kah olõs noorõmbas tettü!» ohas' tä kadõdalt.

    «A ma ei nakka külh hindäle raha iist nuurust ostma!» lei kahtlusalunõ naistõrahvas pää uhkõlt sälgä.
     
     
    Uma risk'!
     
    Miis' sattõ Võro haigõmajja. Tervüs oll' mehekesel peris läbi: süä, vererõhk ja sada muud hätä.

    Nuur' naistohtri and' hääd nõvvu: «Ku tahat ellä, piät tõistmuudu elämä nakkama! Võta kaalust paar'kümmend killo maaha, jätä suidsutaminõ ja viinajuuminõ!»

    A taa miis' oll' egävene vikur'vänt. Küsse ilmsüüldä näoga: «A kuis ilosidõ naistõrahvidõga jääs?» (Tä oll' jo suur' elomiis' kah).

    «Tuu om su uma risk'!» põrot' naistohtrõ vasta.
     
     
     
    Ma lõiksi jo kurki!
     
    Kats' miist, Mati ja Arvi, teivä mõtsan tüüd.

    Ku lõuna kätte tull', istsõva mehe süümä. Pääle muu oll' näil üten võetu purgitäüs marineeritüid kurkõ.

    Arvi lõigas' parajadõ kurki, ku mõtsast tulli vällä noorõ poisi, arvada, et mõtsainspektori. «Kelle kraami lõikati?» uurõ üts' inspektri.

    Arvi, väits' üten ja kurk' tõsõn käen, silmäs' kurgipurgi silti ja ütel': «Saarioinen OY!»

    Nuurmiis' kai tedä kahtlustavalt ja küsse: «Kas taal virmal ka määnegi telehvooninummõr' om, kost täpsembät teedüst saa?»

    Arvi lugi kurgipurgi sildi päält ka telehvoninumbrõ ette. Inspektri kiroti tuu üles ja lätsi minemä.

    Päält tuud sai ka Mati (kiä oll' loomu poolõst aiglasõ olõmisõga) lõpus sõna suust: «Midä sa ull' võlssõt, meil tulõ pahandus!»

    «Määne pahandus? Ma lõiksi jo kurki!» põrut' Arvi vasta.

    Maas'ka Miili
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    «Siin oll' pini!»

    Kunstnik Navitroll'a ikk takan ravvast pinni, miä päti tält är varasti (SLÕL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!