Nummõr' 241
Rehekuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sannaliha edimäne võit
  • Uudissõ
     
  • Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis
  •  
  • Võro kiil Tal’na ülikoolin
  •  
  • 27 võrokeelist koorilaulu
  •  
  • Võro kiil latsiaida
  • Märgotus
     
  • Plakso Ülo: et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma
  •  
  • Maal om kimmämb
  • Elo
     
  • Tossu Tilda korjas juttõ elost
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kiri
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Sannaliha edimäne võit
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
    Presidendiprovva Ilvesse Evelin julgusi külh Eesti vabaõhumuusõumi leeväpääväl Veeroja Eda (hääd kätt) sannan suidsutõdut lihha mekki, kukki söögikotussin tuud viil pakku ei või 
      
    Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

    Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

    Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

    «Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

    Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

    Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine.

    Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

    A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda.

    Tuu tähendäs, et ku Eda taht naada sannan suidsutõdut lihha ammõtligult edesi müümä, sis tulõ ehitä vahtsõnõ sann ja liha suulamisõs-hoitmisõs ruum, minka ammõtnigu rahulõ jääse.

    Tuu mass, ja mitte veidü.

    «Kiroti PRIAlõ küsümise külmköögi ehitämises,» selet’ Veeroja Eda. «Tuu mass 90 000 eurot, PRIA mass tuust puul. Käübemass tulõ kah mul esi massa, nii et 40 000 eurot looda saia PRIA käest.»

    Eda tekk’ PRIA rahaküsümise maksimumvariandi pääle – et es olnu ütelgi ammõtnigul mitte millegi kallal norri.

    «Ku ma rahha ei saa, sis ma tii iks, a nõudõ täüdä minimaalsõlt,» rehkend’ tä.

    «A tahtnu iks PRIA abiga kõrraligu köögi tetä, selle et mi kandin om hulga väiksit tuutjit, kes omma sammamuudu hädän. Mul om vaia tuud küüki üts päiv nädälin, ku ma lihha suula. Tõsõl pääväl saa Mängli sääl umma kitsõjuustu tetä jne,» selet’ Eda.

    Viil tsusk Eda takast tuud, et söögiuurja võtnu kokko neo traditsioonilidsõ söögi tegemise viie, midä vana Võromaa söögimeistri tahtva alalõ hoita ja riigi puult tunnistõdus saia.

    «Muial omma sändse lua antu iks tuutõgruppõ kaupa, et egä ettevõtja es pidänü eräle ammõtnigõga sõdima,» ütel’ Veeroja Eda. «Väikul ettevõttõl ei olõ säänest jõudu – mul võtsõ papridõ kirotaminõ iks kuu aigu. Ja väikul ettevõtjal ei pruugi olla söögitehnoloogi haridust (Veeroja Eda om Võromaa kutsõhariduskeskusõ oppaja – UL). Ettevõtja piät tiidmä, midä tä tege ja mändse riski tuuga üten käävä, a tuud tiidmist ammõtnigu kiilde panda om tõnõ asi.»

    Seo rassõ ja kallis protsess käü muidoki sändse lua saamisõ kotsilõ, minka või traditsioonilist süüki kokkoostjalõ vai söögikotussõ pidäjäle müvvä.

    Õkva süüjäle saa suidsulihha, kitsõjuustu ja muud koton tettüt süüki müvvä lihtsämpä. Tulõ tetä õnnõ viipruuv ja kirota vallalõ tuu protsess hindä ja toidu- ja veterinaarammõdi jaos.

    «Tuud mõist egäüts tetä,» arvas Veeroja Eda. «A turismiettevõtjana sekä minno väega, et mi ei saa küläliisile pakku perändisüüki. Ja riik võinu tunnista kotusõpäälidse inemise õigust ellä niimuudu, nigu tä om harinu elämä. Ku ütlemi vallalõ traditsioonilidsõst söögist, sis saa meist liinatarbija, urban-inemine, poodisõltlanõ. A inemine võinu iks saia uma nurmõ pääl tüüd tetä ja ummi eläjidega hinnäst ja viil puul küllä takkaperrä är süütä. Tuuperäst saigi tuud asja aetus.»


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin