| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Juhtkiri: Kuimuudu tasos tallo pitä? | | |
| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
Ammõtnigu ja suurõ põllumajandusettevõtja kõnõlõsõ külh, et väikumba talo pidämine ei taso seoilmaaigu är. Et talopidämisel om mõtõt sis, ku talol om iks tuhat hektärri vilänurmõ, tuhat tsika vai 500 piimälehmä laudan.
Jah, arvada saa-i maapere kümnestkunnast lehmäst ja paaristkümnest hektärist nurmõst tõtõst ärelämises küländ tullo. A nigu kõnõlõs seon lehen talomiis Kongo Mati, sis 300 hektärri nurmõ ja 50 tsika laudan om õkvalt paras, et uma tegüsä perrega är majanda ja är ellä.
Tuul mõttõl, et talo võinu olla nii suur, et jõvvat õnnõ uma perrega är majanda, om kõva põhi all. Tuud, et hääd tüüjõudu om tallo parhilla pia võimalda saia, kaibasõ ka suurõ talopidäjä, kiä jõudva tüüliidsile hääd palka massa. A nigu tiid ka Kongo Mati: sakõst olõ-i hääst palganumbrist määnestki api, või olla eski hoobis vastapite...
Taa jutt miildü-i muidoki noilõ tüümiihile, kiä käävä tüüd tegemä Suumõ, Norra vai muialõ vällämaalõ tuu mõttõga, et sääl saat iks kõrralikku palka tiini, a Võromaal saa-i.
A ku tuud juttu iks nii ütest suust kõnõldas, et hääd tüümiist olõ-i koskilt saia ja talopidäjä omma nõun hääle tüümehele kõrralikku palka masma, sis võinu mõni vällämaa-tüümiis pruuvi: äkki saa hindäle hää tüükotussõ iks mi maalõ är kõnõlda. Saa iks egä õdagu kodo perre mano, mitte kõrd katõ-kolmõ nädäli takast.
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
