Nummõr' 240
Süküskuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Süämest kirotõt
  • Uudissõ
     
  • Edu käsitüüga: julgus pluss vahtsõ mõttõ
  • Märgotus
     
  • Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku uma perrega jõvvat tüü är tetä!
  •  
  • Pühä prahipaik?
  • Elo
     
  • Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ
  •  
  • Kuis võrokõsõ tsirka kutsva – 2
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Jumalat perrä ei tii!
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, Jumala looming 
      
    Ku inemist puutriga võrrõlda, sis om timä sisse üts väega sitt tarkvara kirotõt. Jummal lei inemisele kõrraligu opõratsioonisüstemi. Inemine tund külmä ja lämmind, hääd ja halva, tühjä ja täüs kõttu, püsüs katõ jala pääl pistü, tund lõhna ja maidsõt, saa hindäle latsi soeta. Tä mõist armasta. A kõik ülejäänü, inemiisi hindä kirotõt ja installeerit tarkvara om alla egäsugust arvõstust.

    Üte säändse sitaprogrammi nimi om «muretsemine». Inemine murõtsõs hindäle egäpääväst söögipoolist, rõivit ja nii edesi…

    Tuu asõmõl et hindäle nuid asjo rõõmusta. A pall’o rassõmb om hindäle talvõs küttepuid murõtsa ku näid rõõmusta. Kõik, mis inemisele vaia om, om tälle hariligult murrõs. A mis murõ tuu om, mis perän su kõttu täüt vai talvõl sul tarrõ lämmistäs.

    Tõsõ halva or’aprogrammi kirotiva inemise sisse kerigupapi ja mõisnigu. Papi ütlivä, et ku sa nii ei tii, sõs Jummal karistas, ja ku nii tiit, sõs kitt. Ja mõisnik es ütle midägi, a ku nii es tetä, nigu timä tahtsõ, sõs karist’. No om inemise seen programm, mis ütles tälle, et ku ta sitastõ es tii, sõs tei häste ja saa kittä.

    Ja ku kittä ei saa, sõs tei halvastõ ja saa pessä. A kiäki inemist väega kittä ei viisi ja selle om täl kõik aig tunnõ, et tä saa pessä.

    Tä näge vällä kah nigu läbipestü, ku täl hindäle jälki söögikraami, küttepuid vai midägi muud «muretseda» tulõ.

    Miis ja naanõ eläse sammamuudu pappõ kirotõdu programmi perrä. Programm nõud, et lasõt hinnäst laulata, saat portsu latsi ja sõs virelet sama mutiga nii kavva, ku surm teid lahutas.

    Algus lupa pall’o, a mõnõ aasta peräst, ku latsõ jo suurõmba, nakkat alatiidvüsen surma uutma. Selle et programmi perrä sa umast vanamutist tõistmuudu vallalõ saa-i.

    Programm ei lasõ sul mõtõlda, et naabrinaasõl om kümme aastat noorõmb tagaots ja su õigõ elo mõtõ om tävve rõnnaga ellä... Ku pudsunudsija inämb putsu ei nudsi, tulõ nudsijat vaihta, vai sinnä paeda, kon veidemb tolmas...

    Armastust om rohkõmb tuu jaos vaia, et elost arvo saia. Jummal mõtõl’ vast kuigi niimuudu.

    Kaet ümbretsõõri, kõik om kuigi häitsemise pääle ehitet. Ma kah ei tiiä…

    A mehe ja naasõ vaihõlõ ei olõ vaia muud ku kõgõ lihtsämpä kubõmõprogrammi. Lihtsät tõõnõtõõsõst lukupidämist kah.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin