Nummõr' 68
Vahtsõaastakuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Eelektriga lätt viil aigu
  •  
  • Generaatori-äri häidses'
  •  
  • «Mino Võromaa» uut latsi kirätöid
  •  
  • ETV näütäs vilmi veeremaast
  • Elo
     
  • Sõakavalusõ Krooksu muudu
  • Märgotus
     
  • Inemine ja puu
  •  
  • Lauritsa Piitre: raha iist saat odavit asjo
  • Innembi
    Perämäne külg
    Küsütlüs
     
     
     
    Lauritsa Piitre: raha iist saat odavit asjo
     
     
    Fotokunstnik Lauritsa Piitre (42) eläs ja tüütäs suurõmba osa aost Kütioron. Sääl, inneskidsen Ohaka suvilan pidä tä üten naasõ Leeloga Kütioru Avatut Ateljeed.

    Ummi töiega om tä ilman hulga rännänü, a näüdänü noid ka väega väikuin kotussin, näütüses Lasval vai Obinitsan.

    Ummi töiega kõnõlõs Lauridsa Piitre pall'o innekõkkõ tuust, et inemine piät luudust väega hoitma. Et ku inemine hoia-i luudust, võtt luudus üts'päiv kätte ja lõpõtas inemise hoitmisõ är.

    A täämbä kõnõlõmi Piitrega rahast.
     
    Kuis Võromaa inemine saanu rahha?
     
    Mitmõl puul omma saina seen säändse pilukõsõ, tsuskat kaardi sisse ja raha juusk. Mõnikõrd om kaardil midägi hätä ja tulõ-i midägi. Sis olõ-i rahha. Inämbäste om rahha vähä.

    Võro om esimuudu liin. Statistika perrä om pall'o tüüpuudust ja vaesust, a üte inemise kottalõ om tan poodiruumi inämb ku ütengi tõõsõn Eesti liinan.

    Minkagi iist noist puutõst jo ostõtas, arvada, et osa sis varastasõ. Näütüses mõtsa. Vargarahha panda-i statistikalõ, a et pättüs vällä ei tulõs, tulõ ka noilõ, kiä pääle trehväse ja muidogi noilõ, kiä üten avitasõ, meelehääd massa.

    Nii om noil kah rahha, kinkal mõtsa olõ-i, midä hindä takast varasta. Kõik' saava poodin kävvü, a tuu om lühkü raha.

    Ku häötämi umma keskkunda, häötämi esihinnäst ja uma rahategemise võimaluisi tulõvikun. Ku jahimi kipõt palgirahha, möömi ummi latsi hindä ull'usõ pant'vangis väega väiku raha iist.
     
    Kuis Võromaa inemine viil rahha saanu?
     

    Võromaa põlidsõ kaubatii Pihkvamaalõ omma är häötedü. Tulõ vahtsõnõ majandamisõ nipp' vällä mõtõlda.

    Vanno pruukõ ja kaubateiega olõ-i midägi tetä, alosta tulõ tühä kotussõ päält ja kaia ilman ringi. Midä muial vaia lätt, määnest kraami nõvvõtas.

    Kas siu-kihvt' lääs? A kõomahl? Äkki om kuivatõdu siini kasuligumb müvvä ku värskit? Kas restoraani hanõmassapasteeti es ostnu?

    Ku piimäturg om hukan, sis äkki pidänü piimäkar'a pandma kasõiini tuutma. Kasõiin' om luuduslik kunst'sarv', trenditiidlikõ luksuslik tuurainõ. Määne om mailma linaturg? Kas om õks mõtõt tetä vinneaigsõ mooduga käsitüüd?

    Tasus kävvü är vällämaal ja tuu raha iist, miä odavast vällämüügist ostõt hilpõ ja muu nasvärgi pääle kulunu, kävvü hoobis mõnõn kallin poodin, kontsõrdil, messil ja restoraanin.

    Tasus hoita uma silmä valla ja häste miilde jättä, midä võõral maal luksusõs ja hindä väärt as'as peetäs. Tuud kraami võit hulga löüdä.

    Kopra koorituid haavapalkõ müvväs Õuruupan ja Jaapanin tükükaupa oksjoni pääl, hinna võit Internetist vällä otsi.

    Ja ku rahha olõ-i tuu jaos, et vällämaalõ minnä, sis paari nädäli jao Internetti joud egäüts' osta.

    Tuu asõmõl, et jututarrin mölistä, või umma silmäringi laembas tetä, kävvü sääl, kon viil käünü ei olõ ja pruuvi üten mõtõlda.
     
    Midä saa raha iist?
     
    Õgasugutsit asju saa. Poodikraami. Süvvä ja juvva. Kripu ja krapu. Killa ja kolla. Sis saa viil' kipõsid autit, ilosit naisi, puti ja pati.

    Raha iist saa kasiinodõn kävvü ja vällämüüke pite aelda. Õgasugumast kraami ja noti või saia.
     
    Midä raha iist viil saa?
     
    Raha iist saa umma silmäringi laembas tetä. Lukõ, reisi, mõtõlda. Raha või tüüd tegemä panda.

    Rahaga võit täütä uma unistusõ vai sis kinkagi tõõsõ uma. Raha või panda tegemä väärt asju ja luuma vahtsõt keskkunda.

    Üts'ki kruun', miä om pantu elokeskkunda ja tiidmiisi kasvatama, olõ-i raisat. Kõrralik kodoraamadukogo om inämb väärt ku linnuk', minkaga saa lõbusõitu tetä.

    Või juhtuda, et latsõ kasusõ sust targõmbas ja võiva rõõmusta, et lubjaka taibassiva umal aol vähämbält raamatit osta.

    Häste kõrran hoiõt puiõrida tii veeren vai illos mõtsapargikõnõ kodo man and elo kvaliteedile pall'o inämb mano ku kõgõ vahtsõmb ja muudsamb auto.
     
    Määndse omma nuu as'a, midä raha iist ei saa, innekõkkõ tan Võromaal?
     
    Hääd sulast vai assistenti olõ-i kerge löüdä. Paistus, nigu olõs nuu inemise, kiä tüüd viisvä tetä, tast kandist kohegi lakja juusknu. Ku kostki säändse lövvät, om tuu nigu lotovõit.

    Häid mõttit, kogõmuisi ja hääd meeleollu saa-i määndsegi raha iist.

    Kõik' tuu tulõ hindäle esi tetä, meelerahu, rõõm ja tasakaal. Tuust kasusõ vällä tarkus ja laemb ilma ja inemiisi nägemine. Inemine saa vabas.
     
    Ku tähtsä om inemise jaos raha ja ku tähtsä tuu, midä raha iist saa-i?
     
    Kõik', miä raha iist saa, om tegelikult otav. Ainukõnõ tähtsä ja peris väärt asi om tasakaal uman meelen ja ilmaruumin.

    Ku inemiseloomakõnõ tund är uma kotussõ kosmosõn, saa vabas, sis tulõva ka kõik as'a esi mano ja liputasõ handa – raha ja rõõm ja hää mõttõ. A ku naid üteviisi ilma pite takan ajama naada, sis jõvva-i kohegi.
     
    Küsse Rahmani Jan
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    «Siin oll' pini!»

    Kunstnik Navitroll'a ikk takan ravvast pinni, miä päti tält är varasti (SLÕL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!