Nummõr' 239
Süküskuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma kandi tarkus koolin
  • Uudissõ
     
  • Keelepesäkeisi tulõ Võromaal mano
  •  
  • Rõugõn om jäl seenenätäl
  •  
  • Vanavanõmbidõ päiv Moskvitšega
  • Märgotus
     
  • Oh, kooliaig!
  • Elo
     
  • Roovimüübliga leib lavva pääle
  •  
  • Kuis võrokõsõ tsirka kutsva
  • Juhtkiri
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Ilusa as´a sünnüse ka väiksen paigan
     
    Eesti vahtsõst riigis saamist peetäs Lasva vallan meelen järvemuusika kontsõrdiga. Tinavaastanõ kontsõrt oll’ jo säitsmes. Laul’ Vaiksoo Nele-Liis, pilli mänge Randvere Johan. Sissejuhatusõ tekk’ torupilliga Tammari Mari.

    Tuud, ku illus oll’ tuu õdagu Lasva järv, kon mitusada künneld pääl palli, medä tundu mitu tuhat olõvat, ku ilustõ laul’ Nele-Liis, määntse muinasjutu muudu tundõ teküt’ torupillihelü, ku ilmkistumada uhkõ olli uutmuudu «Hiina latõrna», medä seo suvõ edimest kõrda järve päält taivadõ saadõti, ja ku häste sobisi sinnä manu tandsutrupi Katariina esinemine, ei olõki tegelikult võimalik kirja panda, tuud peat esi nägemä.

    Ku Lasva valla kultuuritüü iistvõtja Vijari Silja kontsõrdimõttõga edimest kõrda vällä tull’, võisõ arvada, et kõik taad mõistligus es pea: väikene kotus ja muial pall’u uhkõmba as’a… A rahvas umõta tiid, miä illus om, ja tulõ!

    Tinavaastagi oll’ kõik järve viir kullõjit täüs. Et kontsõrdi iist piletirahha ei küstä, om ka muiduki suur asi.

    Silja om ülnü, et täl om kõgõ vallan pall’u tugõjit ja kiäki ei ütle abist är, ku küsüt.

    Vallavalitsusõ rahva hulgast taht tä kõgõ rohkõmb kittä ja tennädä Rüübergi Jaani ja Tähe Ülod.

    Ammõtligult omma toetaja Lasva vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

    Laulja Nele-Liis tunnist’ inne lavaparvõ päält mahatulõkit, et tälle nakas’ Lasva väega miildümä.

    Tä es mõista siiä tullõn arvadagi, et väikene järv õdagu, ku tulõ pääl, nii illus om ja nii suur tunnus.

    A vast peätki julgõma suurõlt mõtõlda, sis sünnüse ilusa as’a ka väiksen paigan, medä kavvõmban ei tunda.

    Vast saagi tagasihoitligust ja lihtsäst suur ja uhkõ õnnõ niimuudu?!


    Nõlvaku Kaie

     
    Ka kos kardoka!
     
     
      
    Keväjä puhasti kellert ja vissi vana kardoka prahiunikuhe. Ja mis nüüt meesterahvas löüdse, ku nakas’ tuud unikut kohendama – määndse kardoka tulli vällä. Üts kõvõramb ku tõnõ!

    Perämädse Ene

     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin