Nummõr' 239
Süküskuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma kandi tarkus koolin
  • Uudissõ
     
  • Keelepesäkeisi tulõ Võromaal mano
  •  
  • Rõugõn om jäl seenenätäl
  •  
  • Vanavanõmbidõ päiv Moskvitšega
  • Märgotus
     
  • Oh, kooliaig!
  • Elo
     
  • Roovimüübliga leib lavva pääle
  •  
  • Kuis võrokõsõ tsirka kutsva
  • Juhtkiri
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Kolmõst klassist avitas!
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, esihindäst tark 
      
    Tiidmiisi pääväl loi Internetist tiidüsuudissit. Tulõ vällä, et Veerpalu om mutant, tiidläse omma lõpus järekõrda säädnü kardoka keerolidsõ geenikogo (genoomi) ja tõsõ tiidläse selges tennü, et inemise hääpoolidsõ ajupuulkerä mandlituum lask täl vaiht tetä liigikaaslaisi ja tõisi eläjide vaihõl. Vot sõs...

    Õnnõ üts küsümüs: mis ma tuu kardoka keerolidsõ geenikogoga pääle nakka? Tambi kardoka õks pudrunuiaga paan piinüs, nõsta taldregu pääle, panõ paar luidsatäüt tsiakõrnidõ keerolist geenikoko pääle ja süü uma lihtsä kõtu täüs.

    Vai mis ma tuust hääpoolidsõ ajukoorõ mandlituumast piina... Mul omma silmä pään, tii niisamagi vaiht, kas naabrimiis om hinnäst eläjäs joonu vai om tä tuu hummok inemine...

    Mille säändside saavutuisi iist tiidläisile massa?

    Vanaesä ütel’, et koolin opatas hobõsõvargas. Tuu om õigõ, selle et ull’ miis lätt vargilõ säläkotiga, opnu miis allkiräga. Et är hoita ull’õ kardoka geenikogo järekõrda pandjit ja välläopnuid vargit, tulõs kooliharidust piirdä kolmõ klassini. Lugõminõ, kirotaminõ, et käskest arvo saia, ja rehkendämist nii pall’o, et mõistasi miinimumpalga seen mano ja maaha arvada.

    Seo mõttõ pääle avit’ mul tulla uudis, et hiire aju geenikaart om valmis saanu. Oxfordi ülikooli neurotiidläse löüdsevä, et inemise ja laborihiire geeni omma 90 protsõnti ütesugudsõ.

    Tuu seletäs, mille inemiisi hulgan nii pall’o võhlõ om. Tuu 10 lisaprotsõnti ei olõ nii pall’o, et inemise pääle rohkõmb luuta võisi. Võhl jääs võhlus.

    Ja mutandindusõst! Ku Veerpalu olõs kas vai lihtsä mutant, tulõs timä käest kõik medäli är võtta. A tä om viie mutatsiooni kombinatsioon! Loomuligult ei tohe timäle dopingu tarvitamist süüs panda! Ei olõ määnestki põhjust mitte usku Veerpalu sõnno, et tä ei olõ dopingut tarvitanu.

    A tä piät üles tunnistama uma muteerumisõ ja uma mutatsioonõga kombiniirmise. Tuu om viil jälehemb ku kasvuhormooni välläkusõminõ. Tuu om jälehüs, määnest inemine nakkas tegemä, ku tä veidükesegi üle kolmõ klassi koolitust saa. Inemine nakkas mõtlõma, järeligult nakkas vargilõ.

    Haridussüstem om nigu suur hadronidõ põrgati Prantsusõ-Šveitsi piiri pääl.

    Hadroni mugu põrkusõ, tiidläisi ja hämärädse Higgsi bosoni (seoniaoni üleslöüdmäldä tsibiputin) karmani omma täüs, a sisulist tulõmit ei olõ ja ei tulõki – põrgahta pall’o põrgahtat, tuud kümmet geeniprotsõnti inemise ja rotirõipõ vaihõl õks pikembäs ei vinütä!


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin