Nummõr' 239
Süküskuu 6. päiv 2011
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma kandi tarkus koolin
  • Uudissõ
     
  • Keelepesäkeisi tulõ Võromaal mano
  •  
  • Rõugõn om jäl seenenätäl
  •  
  • Vanavanõmbidõ päiv Moskvitšega
  • Märgotus
     
  • Oh, kooliaig!
  • Elo
     
  • Roovimüübliga leib lavva pääle
  •  
  • Kuis võrokõsõ tsirka kutsva
  • Juhtkiri
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
     
    Keelepesäkeisi tulõ Võromaal mano
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
      
    Seost sügüsest naatas nelän vana Võromaa latsiaian andma võro keele oppust. Sõmmõrpalo latsiaid om pia valmis vallalõ tegemä peris võrokeelidse latsiaiarühmä ja huviliidsi tulõ mano.

    29. põimukuul kõrrald’ Võro instituut keelepesä infopäävä, kon sai teedä, miä om umakeeline latsiaiarühm ehk keelepesä ja kuis om keelepesä tüüd kõrraldõt Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ man. Teedüspääväle tull’ huviliidsi kokko 30 ümbre mitmõst vana Võromaa kandist.

    Teedüspääväl kõnõldi viil tuust, et keele koolõsõ kipõmbalõ ku määndsegi kasvu ja haina, a ku õigõl aol toolõ vasta naada, või keele kuulmisõst pästä. Keele kuulmisõ vasta om kõgõ parõmb ruuh tuu, ku kõnõlõt latsiga umma kiilt egä päiv egän olokõrran. Nii saa egä võro kiilt mõistja inemine esi kah Võromaal üten avita, et keele tervüs parõmbas lännü.

    «Asi om väega lihtsä: kõnõlgõ latsiga ja hindä vaihõl võro kiilt, sõs kao-i kiil kohegi! A tuud kuulõt täämbädsel aol iks väega harva, et latsiga umma kiilt kõnõldas. Ma tiiä näütüses umbõs kattõkümmõnd last, kiä mõistva võro kiilt kõnõlda. A mitund tiiät sa? Niimuudu omgi, et ku kotun latsõga ei kõnõlda vai inämb ei mõistõta kõnõlda, a sõski tahetas, et kiil alalõ püsünü, või appi tulla latsiaid uma keelepesärühmäga.

    Keelepesärühmän luvvas umakeeline keskkund ja joba mõnõ kuuga nakkasõ latsõ kõnõldust arru saama ja kipõmba ka joba midägi vasta ütlemä,» kõnõl’ keelepesäpäävä kõrraldaja Fastrõ Mariko Võro instituudist.

    Uma keele vasta om latsiaidul huvi küländ suur. Niimuudu nakkasõgi võrokeelidse keelepesäoppaja Vodi Egle ja Rõõmusoksa Triin kõrra nädälin tegemä latsilõ keelepesäpäivä Kuldri, Ruusmäe, Võro Sõlekese ja Põlva Mesimummi latsiaian. 10-12 latsõga keelepesä jääs edesi ka Võro instituuti kokko käümä. Keelepesäpäiv omgi lämmistüses toolõ, et varsti saasi sääl latsiaidun vallalõ tetä umakeelidse rühmä.

    «Tunnõ om väega hää tuuh mõttõh, et teemi säänest asja, midä meil ei olõ varramba tett ja tuu om peris suur proovikivi. Ku om hindäl huvi tetä, sis lätt tuu huvi ka latsilõ üle,» ütel’ Vodi Egle keelepesä kotsilõ.

    Kuis keelepesä omma muial ilman avitanu väikuid kiili elolõ herätä, kõnõl’ Helsingi ülikooli soomõ-ugri kiili profesri Saarikivi Janne: «Näütüses Soomõn om keelepesä abil pästet väega halvan saisun inarisaami kiil, minkal oll’ umal aol õnnõ ütsikit nuuri kõnõlõjit. 1990. aastidõ lõpun luudi inarisaamikiilne keelepesä. Parhillatsõs om keelepesän opnu inarisaami kiilt 50 last, nimä mõistva no päält soomõ keele ka inarisaami kiilt. Keelepesä om herätänü ka vana inarisaami kogokunna ja vanõmba inemise kõnõlõsõ pall’o julgõmbahe.»

    Soomõ-Vinne seldsi keelepesäprojekti vidäjä, Helsingi ülikooli doktorant Pasaneni Annika ütel’, et keelepesä om kimmäs keele pästmise viis.

    «Ma olõ uma silmäga päält nännü, kuis üts joba kuulmisõ veere pääl olnu kiil nõsõs ja nakkas keelepesä abiga häitsemä,» ütel’ tä.

    Võro instituut luut, et aastas 2015 om egän vana Võromaa kihlkunnan vähämbält üts keelepesärühm. Ku om keelepesä vasta huvvi, või hindäst Võro instituuti teedä anda.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin