| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
|
|
|
| Juhtkiri: Suurõ inemise mi ümbre | |
| | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | |
Eesti esisaisvas saamisõ 20. aastapääväst kõnõldi pall’o. Seo oll’ suur pido ja pääliina «Vabadusõ laulu» kullõma sõitsõ ka hulk vana Võromaa rahvast.
A tuud oll’gi väega vaia, tuud kõnõlõmist ja miildetulõtamist, midä tuudaigu, 20 aastakka tagasi tetti. Kuis astuti ütitselt Vinne väe vasta ja määne rõõm oll’ kõigi süämen, ku ülemnõvvokogo Eesti umaette riigis kuulut’.
Vaihõpääl oll’ kõik seo suur ja illos nakanu hillätassa meelest är minemä. Poliitigu õnnõ taplõsõ, ammõtnigu võtva tuhandit eurosit meelehääd, naabri ja tutva läävä ütstõsõ perrä är vällämaalõ tüüle – kõik seo halv om rahva är väsütänü ja rõõmu süämest är võtnu.
A suur pidopäiv tõi ilosa mälehtüse inemiisi seest jäl vällä. Kuulsõ, ku suurõ rõõmuga inemise näist Vikerraadion kõnõli, ku egäüts võisõ raadiolõ kõlista ja uma 20. põimukuu päävä luu jutusta.
Seon Uman Lehen kõnõlõs Sarust peri Kanepi miis Hassi Maanus tuust, kuis tä 20. aastat tagasi Valgjärve telemasti Vinne väe iist är «käkse». A nigu ka Maanus esi ütel’, es olõ seo õnnõ üte vai katõ inemise tego. Avidi kõik, kiä vähägi mõistsõ ja saiva.
Nuu inemise omma mi siän, eläse umma ello ja ei tii suuri sõnno. A nä omma uman elon midägi suurt är tennü. Tuud om hää suurõl pidopääväl miilde tulõta, latsilõ ja latsilatsilõ kõnõlda.
| | |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|