Nummõr' 238
Põimukuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi
  • Uudissõ
     
  • Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»
  •  
  • Võrol tulõ keelepesäpäiv
  •  
  • Sõira- ja piimäpukipido Kiidil
  • Märgotus
     
  • Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada!
  •  
  • Kodokandi ratu pääl kävveh
  • Elo
     
  • Kodonõ suvõülikuul
  •  
  • Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman
  •  
  • Jälki «uma» kotus man
  •  
  • Laagrist vaibaga kodo
  • Juhtkiri
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Raha võim
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, leheneegri 
      
    Võit unõtableti sisse võtta, ku sul ei olõ aigu uuta, kuna uni vai hummok tulõ.

    Võit kõtulahtistit võtta, ku ei olõ aigu uuta, kuna hädä tulõ. Võit esiki kihvti võtta, ku surm esi ei tulõ. Hindä elo kõrraldamisõs omma kõik põhiabimehe olõman. Tahat, jäät rasõhõs, tahat, lasõt latsõ mant är võtta. Kõik om võimalik.

    Vastakarva lätt asi sõs, ku kiäki tõnõ nakkas mu unõ, sitmise ja muiõ asju üle valitsõma.

    Näütüses ei olõ mullõ vaia parhilla 30 miljoni euro iist Hiina raudtiiveduriid, a kedägi ei huvida mu arvaminõ ja nä lihtsäle ostõtas mullõ. Mu uma raha iist pääleki!

    Naanõ ütel’ päält Maxima vallategemist Räpinän, et timä jääs õks Konsumi kundõs, ku om määnegi võimalus Eesti tuutjit tukõ.

    Edimädsel pääväl näimi üllätüsega, et Maxima müü tsukõrd üts euro pakk. Ku konsummi kaema lätsimi, sis näimi, et ka sääl om magusa puru hind kõvva sadanu.

    Muidki odavimpi hindu oll’ mano tulnu. Mu hää armsa puut, kelle kätte ma olõ suurõ osa umast rahast veenü, om mu takast viimäst võtnu. Ku ma innembi kassan kopkit loi, es paku kiäki määnestki kergendüst.

    Nal’akas om lukõ, kuimuudu tunnustõt suuvuudri söögikraami hinda seletäs. Mi olõmi nii väiku riik, transpordi hind tulõ perädü suur, ku veidü kraami veetäs ja nii edesi. A kuluaarõn teedäs, et suuri kaubanduskette umanigu käävä aastan kõrra Ðveitšin vai muun sobivan paigan ja lepvä järgmädses aastas hinna lihtsäle kokko.

    Kuigi seo inämb ei hõnga kartellikokkolepmiisi perrä, a joba haisas, ei võta riik midägi ette.

    Ei saaki võtta. Rahha, minka kröösuisiga kohut kävvü, Eesti riigil ei olõ.

    Lepmiisi tegijä tiidvä tuud häste ja virotasõki hinduga nii kuis saa. Ku teküs hirm, et riigil omgi veidükese rahha, lövvüs järgmäne funktsionäär, kiä tuu kipõstõ är null. Kas 30 miljoni iist Hiina pasaveduridõ ostmisõ vai muuga. Riik ei juhi määnestki rahha, a raha juht riiki hindä kaso perrä.

    Rahal om perädü pall’o võimu ja abimiihi. Tuu raha iist, mis äriklassi lits üü iist võtt, saasi Tal’na ripnõvidõ udaridõga ärvändsütedüid teenindäjit tunnin uma 60 tükkü. Ku sa uma massinaga äriklassi autot mõlgit, sis tulõ sullõ ku halv üllätüs, et tuu esistangõ mass rohkõmb ku su vahtsõnõ perreauto. A ku sullõ tippklassi ärikängäga vasta perset virotõdas, nigu egä päiv juhtus, tulõ rahul olla, et perse pääl viil nii pall’o pekki om, et hääd kängä är es mõlgi!


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin