Nummõr' 238
Põimukuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi
  • Uudissõ
     
  • Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»
  •  
  • Võrol tulõ keelepesäpäiv
  •  
  • Sõira- ja piimäpukipido Kiidil
  • Märgotus
     
  • Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada!
  •  
  • Kodokandi ratu pääl kävveh
  • Elo
     
  • Kodonõ suvõülikuul
  •  
  • Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman
  •  
  • Jälki «uma» kotus man
  •  
  • Laagrist vaibaga kodo
  • Juhtkiri
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman
     
    Peedosaarõ Kaisa
     
      
     
    Järve Leida (kural) Pennula Maimu ja Vello kuldpulman 
      
    Et kuldpulmapaar saa pittu kutsu näid 50 aastakka tagasi paari pandnu inemise, tuud juhtus harva. A 20. põimukuul, Eesti umaette riigis saamisõ 20. aastapääväl, sai Vahtsõn-Roosan õkvalt nii uhkõt kuldpulmapitu nätä.

    Pennula Maimu (68) ja Vello (73) kuldpulman pandsõ näide paaripandja Järve Leida (78) «nuurpaarilõ» sõrmusõ sümboli mõttõn jälleki sõrmõ ja ütel’ ilusa sõna kah manu.

    Pennulidõ õigõ pulmapäiv oll’ külh kuupäiv varramba, 19. põimukuul 1961, Vello imä sünnüpääväl.

    Järve Leida, kiä registriirse uma 38 tüüaasta joosul tuhandit paarõ, Pennulidõ pulma mäletä-i.

    «Olõssi patt võlssi, et ma seost pääväst midägi mäletä. Teil, kallis nuurpaar, oll’ iks lihtsämb osa. Piditi õnnõ «jah» sõna ütlemä. Ma pidi muu as’a kõnõlõma,» ütel’ Leida vabandusõs.

    Maimul ja Vellol om 50 aasta tagunõ pulmapäiv häste meelen. «Tuuaig sõitsõ Aluksne-Võru buss ja bussiga mi sis Võrulõ lätsimigi,» kõnõl’ Maimu naarulidsõ suuga. «Kubijal läts’ mul süä kur’as ja pidimi maaha minemä. Ülejäänü tii kõndsõmi jalaga täitevkomitee majani.

    Tagasi tullimi taksoga. Massina pääl oll’ ka üts tutva, kiä läts’ Nursin maaha. A egas mi sis es ütle viil kellelegi, et mi abielupaar olõmi!» Veidü tasalik peigmiis Vello mäletäs tuud, kuis kõrtsist käüti egäs juhus pulmavärtide jaos konjakit ja viina ostman. «Kõik pulmakülälise uutsõva meid kotun jo.

    Tseremoonia man oll’ õnnõ üts mu klassisõsar,» tulõt’ Vello miilde.

    Nii Maimu ku Vello omma peri Vahtsõst-Roosast. «Ma olli lõpuklassi koolilats ja Vello Vahtsõ-Roosa puidukombinaadi meistri,» selet’ Maimu. Abieluettepanõkiga kavva es lää.

    «Nigu iks nuuril käü: äkki ja kipõlt!» naardsõva mõlõmba.

    Nigu kõigil, om ka seol paaril olnu 50aastadsõ kuunelu seen iks umajagu tüllü kah. A lepmä om tulnu iks tuu, kiä ragistamist om alustanu. «Sõnaõigus tan majan om meil mõlõmbal. Ja olõ-i meil viil säänest mõtõt tulnu, et piässi lahku minemä,» ütel’ Vello.

    Maimu kitt’ Vellot, et tä om kats suurt elumajja seo ao joosul esi üles ehitänü. Miis kitt’ jäl tedä ku hääd koduhoitjat. Parhilla, pensipõlvõn tege Vello iks viil puumüüblit ja Maimu om Mõnistõ maanaisi seldsi juht.

    Järve Leida om saanu viil mõnõn hindä registreeritü paari kuldpulman kävvü, no küläline om tä olnu pia 80 kuldpulman.

    Leida alost’ paaripandmistüüd Vahtsõliinan 1956. aastal ja lõpõt’ Võrul 1992. «Kõgõ kipõmbal tüüaol tull’ iks üte kuu joosul är registriiri pia 300 paari,» mälet’ Leida.

    Pensionipõlvõn eläs tä imätalun Kanepin.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin